Meä keel
Meä keel (meänkieli 'meie keel') on läänemeresoome keel, mida räägitakse Rootsi põhjaosas. Meä keel pärineb põhjasoome (peräpohja) murdest ning seda kõneldakse Põhja-Rootsis Torniojoki piirkonnas. Meä keelt räägib umbes 40 000 – 70 000 inimest, kellest umbes 20 000 kõneleb seda kodukeelena.[1] Meä keel on 2000. aastast tunnistatud Rootsis ametlikuks vähemuskeeleks ning seda õpetatakse ka soovijatele koolis.[1][2]
Meä keel tekkis nendest soome murretest, mida on juba keskajast peale räägitud praeguses Põhja-Rootsis. 1809. aastal vallutas Venemaa Rootsi käest Soome ning riigipiir kahe riigi vahele tõmmati mööda Tornio jõge. Tõmmatud riigipiir jagas tollase põhjasoome murdeala kaheks, millest osa jäi tänapäeva Rootsi territooriumile. Läänepoolne põhjasoome murrak saigi aluseks meä keelele.[1] Meä keelel puuduvad 19.–20. sajandil soome keelt mõjutanud muutused ja uuemad soome mõjud. See-eest sisaldab see keel mitmeid laensõnu rootsi keelest ja kohati on isegi grammatikat üle võetud.[3]
Meä keel on arusaadav soome keele rääkijale, kuid seda peetakse poliitilistel ja ajaloolistel põhjustel Rootsi vähemuskeeleks.[viide?] Mitmed sõnad sarnanevad või on identsed eesti keele sõnadega, aga puuduvad või on teise tähendusega soome keeles.[viide?]
Meä keele struktuur on mõjutatud rootsi keelest ja soome murretest. Meä keele süntaksit ja sõnavara on mõjutanud rootsi keel.[4]
Foneetika
muudaMeä keeles on 29 tähte: A, B, C, D, E, F, G, H, I, J, K, L, M, N, O, P, Q, R, S, T, U, V, W, X, Y, Z, Å, Ä, Ö.[5]
Meä keeles hääldatakse klusiile aspireeritult, nt kh ph th, kuid seda tehakse ebasüstemaatiliselt, kuna see on üle võetud rootsi keelest. Täht h esineb ka pikkade vokaalide ja diftongide keskel, näiteks sõnas kouluhun, 'kooli'.[1]
Rootsi keele fonoloogia mõju meä kirjakeelele
muudaRootsi mõnede tähtede hääldus erineb kirjapildist. Meä keeles kirjutatakse rootsi laensõnu rootsikeelse häälduse põhjal soome keele häälikutega, isegi kui soome keeles on sama sõna teiste häälikutega kirjutatud.[6]
Lühike ü: Rootsi keeles kasutusel olev u kõlab meänkeelsele soome y moodi (eesti ü), seega kasutatakse meä keeles rootsi laensõnades u asemel y-d, näiteks hymaani (meä k), human (rootsi k) 'humaanne'.[6]
Lühike u: sarnane juhus on rootsi o puhul, mida hääldatakse u-na. Jällegi on rootsi laensõnad kirjutatud u-ga, näiteks dumineeraa (meä k), dominera (rootsi k), 'domineerima'.[6]
Lühike ä: rootsi keeles hääldatakse e-täht ä-na ning sõnades kasutavad meälased kuulmise põhjal ä-d, näiteks inträsse (meä k), intresse (rootsi k), 'huvi'.[6]
Pikad vokaalid: rootsi keeles hääldatakse rõhulise silbi vokaali pikemalt, isegi kui see on kirjutatud ühekordsena. Meä keeles aga kirjutataksegi kaks vokaali kuuldu põhjal, näiteks maanys (meä k), manus (rootsi k), 'käsikiri' või literatyyri (meä k), litteratur (rootsi k), 'kirjandus'.[6]
Geminatsioon ja astmevahelduse mustrid meä keeles
muudaKui konsonant on lühikese rõhulise silbi ja pika rõhutu silbi vahel, siis see kahekordistub, nt sanon (ma ütlen), sannoo, 'ta ütleb'.[1]
Sõnades on labiaalsete vokaalide vahel v, nt seutu (regioon), seuvut, 'regioonid'. Tugevaastmeline nk vaheldub nõrgaastmelise ng-ga ainult kahesilbilistes sõnades, nt sänky (voodi), sänkyssä, 'voodis'.[1]
Meä keeles on ees- ja tagavokaalne harmoonia, mis on sarnane soome vokaalharmooniaga, kuid milles leidub erandeid. Tavaliselt puudub vokaalharmoonia laensõnades nt karriär (rootsi k), karriäri (meä k) 'karjäär', samas ei kehti see reegel alati nt sõnas 'üürima' hyra (rootsi k), hyyrätä (meä k).[1]
Rootsi laensõnade puhul asendatakse rootsi tsentraalsed vokaalid eesvokaalidega, sest meä keeles ei ole tsentraalseid vokaale, nt student /stɵdɛnt/ (rootsi k), stytentti (meä k).[1]
Metatees
muudaMetatees on meä keeles sage, nt huonheet (tuba), huohneet, 'toad'.[1]
Morfoloogia
muudaMeä keele morfoloogias saab ühte sõna muuta mitut moodi.[1]
Näiteks võivad ühesilbilised tegusõnad lõppeda isiku vormis nii -pi kui -pii, nt saapii, 'saab', viepi, 'võtab'. Samas võib ka lõpu üldse ära jätta, nt syö või syöpi, 'sööb'.[1]
Mitmuse kolmandas isikus (nemad pööre) võib järelliide olla -va või -vat, mineviku kesksõna tunnus -nu või -nut.[1]
Tegusõnade puhul on kontraheerunud ehk kokkusulanud verbitüüp aina sagedasem. Nii on näiteks kaks varianti ainsuse ja mitmuse kolmandas isikus tegusõnal olema: ainsuse kolmas isik se oon või soon, 'see on', mitmuse kolmas isik ne oon või noon, 'nad/need on', kus mõlema puhul on kaks sõna kokku sulanud.[1]
Enamasti moodustatakse sõnu lisades rootsikeelsele tüvele meä keele (ja soome keele) vormisüsteem. Näiteks nimisõnadele lisandub tavaliselt -i, tegusõnadele -ta, omadussõnadele -linen või lihtsalt -i.[6]
Laenatud i-lõpuga käändsõnad on ainsuse ja mitmuse osastavas ning kohakäänetes identsed, nt kläppia tähendab nii last (ainsus) kui ka lapsi (mitmus).[1]
Meä keeles on käände valikut lauses mõjutanud rootsi keele prepositsioonisüsteem. Käänetel ei tundu olevat kindlat kasutamisreeglit. Näiteks järgnevates lausetes on sama sõna puhul käänete kasutus erinev.[6]
- "Kirjoittaja pitää olla syntynyt alueessa. 'Kirjutaja peab olema sündinud (selles) piirkonnas.' " [6]
- "On kiinostusta ekonoomishiin toimintoihin eri yhteiskunnan alueissiin. 'Leidub huvi majandustegevuste vastu ühiskonna erinevatel aladel.' "[6]
Meä keeles lühenevad ll, rr, mm ja nn lühikeseks konsonandiks, kui selle ees on rõhulise silbi pikk vokaal või diftong, nagu näiteks sanoa 'ütlema', sanon 'ütlen', sannoo 'ütleb'.[1]
Meä keeles kasutatakse tegevusnime (ma- või da- tegevusnime) ees sidesõna ette (et eesti k), mis on mõjutatud rootsi keele sarnasest struktuurist, kus tegevusnime ette pannakse att . Näiteks ette defineerata (meä k) 'defineerida', kus nii rootsi kui meä keeles kasutatakse da-tegevusnime ees sidesõna 'et'.[6]
Süntaks
muudaMeä keele süntaksit mõjutab rootsi keel.[1]
Näiteks on saava käände kasutus varieeruv[1]:
"Piiain tetki halvatta tulla sen opetuslapsiksi?" [1] (meä k)
"Äkki teie ka tahate saada tema jüngriteks?" [1]
"Kastaminen oon kuttu ette tulla Jeesuksen opetuslapsi." [1] (meä k)
"Ristimine on kutse saada Jeesuse jüngriks." [1]
Samuti on varieeruv osastava käände kasutus, kus meä keeles kasutatakse selle asemel nimetavat või omastavat käänet. Näiteks "Sen tukkee kans se fakta, ette…"(nimetav (meä k)), 'Seda toetab ka see fakt, et …' (osastav).[4]
Mõnikord on nimetava käände asemel kasutatud omastavat käänet. Näiteks "ette integreerata teatterin ja kuvataitheen …"(omastav (meä k)),'... integreerida teater ja kujutav kunst … (nimetav)'.[4]
Semantika
muudaMeä keele ja soome murrete peamine erinevus on rootsi laensõnade hulk, mida meä keeles on palju rohkem kui soome murretes.[1]
Rootsi keelest laenatud sõnad on igapäevased ning seotud ühiskonna ja töökeskkonnaga.[1] Sõnadel on tihti kaks paralleelvormi, üks läänemeresoome ja teine rootsi keelest laenatud sõna, näiteks järjestö/orkanisaatio (meä k), 'organisatsioon'.[1] Samas esineb ka sõnu, mida soome keeles ega murretes pole, nagu näiteks rakentanut ylös (meä k), bugga up (rootsi k), kehitää (soome k), 'välja arendanud'.[4]
Vaata ka
muudaViited
muuda- ↑ 1,00 1,01 1,02 1,03 1,04 1,05 1,06 1,07 1,08 1,09 1,10 1,11 1,12 1,13 1,14 1,15 1,16 1,17 1,18 1,19 1,20 1,21 1,22 1,23 Kristiina Praakli (06.11.2018). "SOOME-UGRI VÄHEMUSKEELTE ELUJÕUST". Horisont.
- ↑ Aili Künstler. "Kas meä- ja kveeni keelel on lootust?". Sirp, 18.10.2013.
- ↑ "Meälased". Fenno-Ugria. Vaadatud 08.02.2022.
- ↑ 4,0 4,1 4,2 4,3 Sulkala, Helena (31. detsember 2010). ""Työpaja heitethiin yhtheiselä tansila" keelekontaktid ja meänkeel". Eesti ja soome-ugri keeleteaduse ajakiri. Journal of Estonian and Finno-Ugric Linguistics (inglise). 1 (2): 325, 333-334. DOI:10.12697/jeful.2010.1.2.17. ISSN 2228-1339.
- ↑ "Meänkieli language". omniglot.com. Vaadatud 1. detsembril 2024.
- ↑ 6,00 6,01 6,02 6,03 6,04 6,05 6,06 6,07 6,08 6,09 Sulkala, Helen (2002). "Kolmkeelse keskkonna mõjutusi meänkeeles". Lindström, Liina; Palikova, Oksana (toim-d). Emakeel ja teised keeled III. Tartu: Tartu Ülikooli kirjastus. Lk 211-212, 214-215. Vaadatud 4. detsembril 2024.