Mauri arhitektuur

Mauri arhitektuur on arhitektuuristiil, mis valitses keskajal Põhja-Aafrikas ja osal Hispaania ja Portugali aladel (Al-Andalus), mida 711.–1492. aastatel valitsesid maurid.

Alhambra siseõu

Parimad säilinud näited mauri arhitektuurist on Córdoba mošee (La Mezquita), Alhambra palee Granadas (1338–1390) ja Giralda Sevillas (1184). Märkimisväärsete näidete hulka kuuluvad veel varemeis linn Medina Azahara (936–1010), endine mošee praegune San Cristo de la Luzi kirik Toledos, Aljafería Saragossas ja supelasutused Rondas ja Alhamas Granadas.

Neo-mudéjar-stiilis interjöör Püha Peetri kirikus Teruelis Aragonis Hispaanias

Alates 711. aastal toimunud Jerez de la Frontera lahingust kuni Granada langemiseni 1492. aastal kuulus suur osa Hispaaniast araablaste võimu alla. Mauri-islami mõju Õhtumaa traditsioonilisele kristlikule kunstile tingis hispaania romaanikas ja gootikas iseloomuliku eriarengu.

Romaani ja mauri elementide segunemist (10. ja 11. sajandil) nimetatakse mosaraabia stiiliks, gooti ja mauri elementide segu (õitseaeg 14. ja 15. sajandil) mudéjar-stiiliks. 15. sajandi lõpus lisandus veel platereskne stiil, segu mudéjar-stiilist, hilisgootikast ja itaalia renessansist.

Mauride valitsemise algusaastaid iseloomustab tüüpiliste islami arhitektuuri vormide ülevõtmine, nagu avatud õuemošeed, minaretid ja kindlusetornid, hoburaudkaar, stalaktiitvõlv jne. Hiljem arenes välja erakordselt rikkalik ornamentika (seinadekoor värvitud ja ažuursest stukist, azulejo, moreskid) ning kõrgetasemeline kunstkäsitöö. Mauri ilmaliku kunsti kuulsaim näide on Alhambra (araabia keeles "punane linnus") Granadas, mille ruumid asetsevad idamaise kombe kohaselt ümber sammastega siseõue.

Vaata ka

• Uusmauri stiil

Välislingid

 Mauri arhitektuur – pildid, videod ja helifailid Wikimedia Commonsis