Mart Elango

eesti füüsik
Mart Elango doktoritöö kaitsmine 12. jaanuaril 1973 TRÜ aulas
Mart Elango loengut andmas (1970ndate II pool)
Mart Elango haud Tartu Pauluse kalmistul

Mart Elango (8. jaanuar 193612. veebruar 1996) oli eesti füüsik.

Elango lõpetas 1954. aastal Tartu 1. Keskkooli.

Ta töötas esmalt Teaduste Akadeemia Füüsika ja Astronoomia Instituudis, uurides võredefektide tekitamist kristallides.[1]

Esimese eesti füüsikuna töötas ta sünkrotronkiirgusega 1969. aastal Wisconsinis USA-s, hiljem Novosibirski ja Lundi kiirenditel. Nendest uuringutest kasvas välja uus töösuund Eesti füüsikas, röntgenspektroskoopia.[1] 1973. aastal kaitses Elango Tartu Riiklikus Ülikoolis doktoritöö "Leelishalogeniidkristalide elektronergutused ja kiiritusdefektide tekke elementaarsed mehhanismid".[2]

Elangost sai röntgenspektroskoopia labori juhataja Teaduste Akadeemia Füüsika Instituudis, praeguses Tartu Ülikooli Füüsika Instituudis.[1]

Ta oli tahkisefüüsika (hiljem laseroptika) kateedri asejuhataja ja juhataja (1976–1992) ning tahkisefüüsika õppetooli professor (1992–1996).[1]

Temalt ilmus üle 120 artikli ja monograafia "Elementaarsed mitteelastsed kiirgustekkelised protsessid", mis tõlgiti inglise keelde. Raamat sai Eesti Vabariigi teaduspreemia.[1]

Elango on kirjutanud ka aime- ja "Eesti entsüklopeedia" artikleid.[1]

IsiklikkuRedigeeri

Tema isa oli pedagoogikateadlane Aleksander Elango, õde on bioloog Anne-Liis Sõmermaa. Tema tütred on keeleteadlane Renate Pajusalu ja haridustegelane Irene Käosaar.[3]

ViitedRedigeeri

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 1,5 "Mart Elango mälestuseks" Universitas Tartuensis, 3. veebruar 2006.
  2. "Mart Elango doktoriks tahke füüsika alal" Tartu Riiklik Ülikool, 9. veebruar 1973.
  3. Sirle Sommer-Kalda. "Haridusdünastia särav järeltulija". Põhjarannik, 22.02.2016. Vaadatud 2. jaanuar 2018.