Ava peamenüü

Marin Barleti (ladina päraselt Marinus Barletius; itaaliapäraselt Marino Barlezio; umbes 1450 Shkodër – 1512 või 1513 arvatavasti Rooma) oli albaania päritoluga humanist, esimene albaania ajaloolane, katoliku preester.

Tema elust on vähe teada. Tema albaania päritolu on seatud kahtluse alla ja oletatud, et ta võis olla itaallane. On ka väidetud, et ta oli õigeusu preester.

Ta viibis oma kodulinnas Shkodëris, kui türklased seda 1478 teist korda piirasid. Ilmselt võttis ta osa linna kaitsmisest.

1479 siirdus ta Itaaliasse, kus ta tegeles ajalooalase uurimistööga. 1504 või 1505 ilmus Veneetsias tema kirjeldus Shkodëri piiramisest (De obsidione Scodrensi).

Tema kõige tuntum teos on albaania rahvuskangelase Skanderbegi elulugu "Historia de vita et gestis Scanderbegi Epirotarum principis" ("Epeiroslaste vürsti Skanderbegi elu ja tegude lugu"), mis trükiti Roomas ajavahemikul 1506–1510, tõenäoliselt 1508–1510. See raamat, mis kiiresti levis mitmes Euroopa keeles ning mis on tõlgitud peaaegu kõikidesse Euroopa keeltesse, on tänini Skanderbegi uurimise alus. Sellel rajaneb ka Skanderbegi-kultus, millel on olnud suur osa albaanlaste rahvusliku eneseteadvuse kujunemisel.

Barleti viimane teos oli paavstide ja keisrite elulugude kogu "Compendium vitarum Summorum Pontificium usque ad Marcellum II Imperatorumque Romanorum" ("Paavstide ja Rooma keisrite elulugude kompendium kuni Marcellus II-ni").

Marin Barleti nime kannab Shkodëri vana raamatukogu ja üks kirjastus.