Maokandja
tähtkuju
Maokandja (ladina Ophiuchus, lühend Oph) on suur ekliptika tähtkuju, mis asub lõunataevas taevaekvaatori lähedal.[1]
Maokandja otsetõus on 17 h ja see on pindalalt 11. tähtkuju, kattes 948 ruutkraadi.[2] Eestis on ta hästi vaadeldav varasügisel.
Kuigi Päike on Maokandja tähtkujus 29. novembrist 18. detsembrini, ei loeta Maokandjat sodiaagi 12 tähtkuju hulka.[3]
Vana-Kreekas peeti Maokandjat Apolloniks, kes võitleb Delfi oraaklit valvava maoga. Hiljem samastati teda Laokooniga.[4] Vana-Rooma mütograafia samastas ta Asklepiosega (Aesculapiusega), kelle Jupiter piksenoolega tappis, kuid hiljem taevasse tõstis.[5]
Tähti
muuda- Ras Alhague (α Ophiuchi) on Maokandja heledaim täht heledusega +2,1 tähesuurust, 49 valgusaasta kaugusel asuv sinakas hiidtäht.
- Beta Ophiuchi ehk Celbalrai (Karjuse koer) heledusega +2,7 tähesuurust.
- 1604. aastal plahvatas θ Ophiuchi juures viimane Linnuteel märgatud supernoova. Seda jälgis Johannes Kepler, kelle vaatluste järgi supernoovat ka tuntakse.
- RS Ophiuchi on korduv noova, mille purskeid on jälgitud aastatel 1898, 1933, 1958, 1967, 1985 ja 2006. Neil aastatel on selle heledus tõusnud +11,8 miinimumist palja silmaga nähtava +4,5 magnituudini.
- Barnardi täht on Maale viies lähim täht Päikese ja α Centauri kolmiktähe järel. Selle kaugus on vaid 5,98 valgusaastat, kuid kuna see on punane kääbus, on selle heledus vaid +9,54 magnituudi, mistõttu on seda ka teleskoobiga raske leida. Barnardi tähel on suurim tuntud omaliikumine, 10,3 kaaresekundit aastas. Tähe leidis E. E. Barnard 1916. aastal.
- Eta Ophiuchi ehk Sabik on kaksiksüsteem kaugusega 68 valgusaastat ja heledusega +2,43.
- Zeta Ophiuchi on 620 valgusaasta kaugusel asuv sinine kääbus heledusega +2,57.
Maokandjas on mitmeid täheparvi, nt IC 4665, NGC 6633, M9, M10, M12, M14, M19, M62 ja M107.
Viited
muuda- ↑ "Ophiuchus Constellation". Constellation Guide. Vaadatud 6. juuli 2018.
- ↑ "Ophiuchus: Facts about the Snake Bearer". Space.com. Vaadatud 6. juuli 2018.
- ↑ Born under the sign of Ophiuchus?
- ↑ Thompson, Robert (2007). Illustrated Guide to Astronomical Wonders: From Novice to Master Observer. O'Reilly Media, Inc. p. 326. ISBN 9780596526856.
- ↑ Gaius Iulius Hyginus, Astronomica 2, 14