Ava peamenüü

Sodiaak

Kujuteldav vöö taevas
Disambig gray.svg  See artikkel räägib tähtkujude vööndist; teiste asjade kohta vaata lehekülgi Sodiaak (täpsustus) ja Zodiac

Sodiaak 6. sajandi mosaiiksillutisel Beit Alpha sünagoogis

Sodiaak ehk zodiaak (ladina keeles zodiacus; vanakreeka terminist ζωδιακός κύκλος (zōdiakos kuklos) 'loomaring') on kujuteldav vöö taevas, mis ulatub ligikaudu 8 kraadi mõlemale poole päikese teekonnast taevavõlvil ehk ekliptikat.

AjaluguRedigeeri

Sodiaagisarnast süsteemi tunti juba mõni tuhat aastat eKr nii Vana-Egiptuses kui ka Babüloonias.

Sodiaagis järgivad päikese teekonda ka teised päikesesüsteemi planeedid. Kreeka astronoomide arvestasid sodiaagirõngal Päikese, Kuu, Merkuuri, Veenuse, Marsi, Jupiteri ja Saturni liikumist. Ekliptika läbib tänapäeval 13 tähtkuju, kuid mitme teisegi tähtkuju (näiteks Vaala tähtkuju) nurk asub ekliptika lähedal ja tihti liigub Kuu läbi nende tähtkujude. Kuigi iga sodiaagimärk katab ekliptikast 30 kraadi, viibib Päike eri tähtkujudes eri arvu päevi. Kõige rohkem, 45 ööpäeva, kulub Päikesel Neitsi tähtkuju läbimiseks, kõige vähem, 6 ööpäeva, Skorpioni tähtkuju läbimiseks.

 
Ekliptika

Kreeka astronoom Hipparchos (190–120 eKr) pidas varasemat sodiaagikäsitlust korrapäratuks ja otsustas sodiaagi jagada 12 võrdseks osaks, millest igaühe suuruseks kujunes 30°. Tollal viibis päike peamiselt 12 tähtkujus. Sodiaagi iga osa – sodiaagimärki – hakati nimetama vastava tähtkuju nimega. Sodiaagimärkide tuntuim tänapäevane kasutusvaldkond on astroloogia, milles ennustamise eesmärgil määratletakse Päikese ja teiste taevakehade asukoht.

Pretsessiooni mõju sodiaagileRedigeeri

Maakera pole päris korrapärane kera ega isegi pöördellipsoid, vaid geoid. Päikese ja Kuu gravitatsioonijõu toimel Maa pöörlemistelje asend ajas muutub. Maa pöörlemistelg joonistab koonuse, mis teeb täisringi ligikaudu 26 000 aastaga. Pretsessiooni mõjul muutub Päikese ja planeetide asukoht tähtkujude, mitte aga lääne astroloogia mõistes sodiaagimärkide suhtes. Pretsessiooni avastajaks peetakse Hipparchost, kuid troopiliste ja sideeriliste pööripäevade muutumist kirjeldas juba 280 eKr kreeka astronoom ja matemaatik Aristarchus Samoselt.

Umbes 600 eKr kevadisel pööripäeval asus nullpunkt Jäära tähtkujus ja seda nimetatakse Jäära esimeseks punktiks. 30° pärast selle läbimist asus Päike Sõnni tähtkujus, järgmisena Kaksikute tähtkujus ja nii edasi.

Sellest ajast on pretsessiooni mõjul Jäära esimene punkt liikunud 36°, mistõttu tähtkujud on liikunud peaaegu terve kuu võrra edasi. Näiteks nende inimeste sünnihetkel, kes on sündinud 21. märtsi ja 18. aprilli vahel ning keda loetakse astroloogiliselt Jäära märgis sündinuks, asus Päike Kalade tähtkujus. Lääne astroloogia kasutab troopilist sodiaaki, mis pretsessiooniga ei arvesta: Päike siseneb Jäära märki kevade alguse hetkel, mil Päike ületab taevaekvaatori, ja kogu sodiaagiring ehitatakse üles 30-kraadiste sektoritena alates sellest hetkest [1]. Kevad ei alga igal aastal täpselt samal ajal, seetõttu kõiguvad pisut ka märkide algushetked ja alltoodud tabelis antud märkide troopilise kestuse kuupäevad on ligikaudsed.

SodiaagimärgidRedigeeri

ViitedRedigeeri

KirjandusRedigeeri

  • Heino Eelsalu. "Ajastult ajastule", 1985, ID: 10054552
  • Lankford, John History of Astronomy Routledge 1996. ISBN 978-0815303220P.
  • Hugh Thurston, Early Astronomy, (New York: Springer-Verlag, 1994), p. 135-137. Scientifically Dating the Constellations
  • Richard Hinckley Allen, Star Names: Their Lore and Meaning (New York: Dover Publications, [1899] 1963), Vol. 1, pp 213-15
  • David Chilton, 1987, 1990. Days of Vengeance: An Exposition of the Book of Revelation. Ft. Worth, TX: Dominion Press. ISBN 0-930462-09-2.
  • Peter Whitfield, History of Astrology (2001); W. Muss-Arnolt, The Names of the Assyro-Babylonian Months and Their Regents, Journal of Biblical Literature (1892).
  • B. L. van der Waerden, "History of the zodiac", Archiv für Orientforschung 16 (1953) 216–230.
  • Powell, Robert, Influence of Babylonian Astronomy on the Subsequent Defining of the Zodiac (2004), PhD thesis.
  • Pedro Braganca. http://www.livescience.com/strangenews/your-astronomical-sign.html; 23.10.2007, art. Your Astrological Sign May Not Be What You Think It Is