Manfred Kalmsten
Artiklis ei ole piisavalt viiteid. |
Manfred Kalmsten (pseudonüüm; sündinud 5. veebruaril 1982) on eesti ulmekirjanik.
Manfred Kalmsten õppis Lasnamäe üldgümnaasiumis aastatel 1988–1999.
Ta on mänginud basskitarri ja laulnud mitmes Eesti punkbändis (Onu Ivar!, Chemical Bullshit, Venereal Disease), kirjutades neile ka laulutekste.
Kirjutama ja koomikseid joonistama hakkas Kalmsten varakult, ent esimese (võrgus) avaldatud looni jõudis alles aastal 2011. Selleks oli ulmekirjutajate blogis Jutulabor avaldatud lugu "Kosmosekass", mis pälvis karmi kriitikat.
Järgmised avaldatud lood ("Väljalaenatud valitsusaeg", "Mina, kass ja avakosmos", "Loheisand" ja "Tshombiholokaust") ilmusid Reaktoris ning jäid suurema tähelepanuta. Lugejate huviorbiiti tõusis Manfred Kalmsten 2012. aastal looga "Põgeneda Rottidelinnast...", mis ilmus Raul Sulbi koostatud ulmeantoloogias "Täheaeg 12: Musta Roosi vennaskond".
Järgnesid aastad, mil Kalmsten oli kimpus depressiooniga.[viide?] Uuesti tõusis ta avalikkuse ette 2017. aastal ulmeühingu ja kirjastuse Fantaasia jutuvõistlusel üheksandale kohale tulnud looga "Raske vihm",[1] mis järgmisel aastal ka Stalkeri auhinna võitis.
Järgnes kaheksas koht 2019. aasta ulmejutuvõistlusel looga "Lumemarjaveri".[2] Ka sel korral otsustas ulmelugejaskond teda loo eest Stalkeri hääletusel esikohaga pärjata.
2020. aastal ilmus tema esimene autorikogu "Raske vihm", mis Kalmsteni sõnul "... pidi olema läbilõige kogu mu loominguteest ja ... see oli viga".[viide?]
Jutukogu "Raske vihm" tuli 2021. aastal Stalkeri hääletusel teisele kohale, jäädes 16 punktiga alla Raul Sulbi koostatud mahukale antoloogiale "Eesti ulme XXI sajandil", milles Kalmsten on esindatud ühe Eestis enim antologiseeritud lühiromaaniga "Raske vihm".
2021. aastal jutuvõitlusele saadetud "Aekadioni pärand" ("Kaarna" tsüklisse kuuluv lugu) enam esikümnesse ei jõudnud. Samal aastal sai Kalmsten siiski kolmanda Stalkeri loo eest "Vampiiriprobleem ja selle mõnetine lahendus", mis žürii tahtel jäi 2019. aasta jutuvõistluse kolmandasse kümnesse. Samal aastal ilmus ka tema kolmest tihedalt seotud loost koosnev kogumik "Kaarnalaul", mille teine lugu, lühiromaan "Aekadioni hukk", tõi Kalmsteni riiulile neljanda Stalkeri.
2022. aastal avaldas Kalmsten pseudopõhjamaise, saagasid ja müüte järele aimava lühiromaani "Täheraua saaga", mis samuti Stalkeriga pärjati.[3]
2023. aasta jutuvõistlusel sai Kalmsten looga "Igaviku väravale" kaheksanda koha,[4] jagades seda Lüüli Suuki ja Piret Freyga. "Igaviku väraval" ilmus samal aastal nii jutuvõistluse kogumikus "Täheaeg 22: Kalifaadi viirastused" kui ka uues autorikogus "Götterdämmerung".
Kalmsten on tuntud oma postapokalüptiliste maailmade, Pseudo-Põhjala lugude ja new weird fantasy kategooriasse liigituvate lugude poolest.
Looming muuda
- "Raske vihm" sarjas "Sündmuste horisont", Fantaasia, Tartu 2020, ISBN 9789949661718
- "Kaarnalaul" sarjas "Orpheuse raamatukogu", Fantaasia, Tartu 2021, ISBN 9789916648209
- "Täheraua saaga" sarjas "Orpheuse raamatukogu", Fantaasia, Tartu 2022, ISBN 9789916648575
- "Götterdämmerung" sarjas "Sündmuste horisont", Fantaasia, Tartu 2023, ISBN 9789916648971
Jutte kogumikes muuda
- "Täheaeg 12" (2013) – "Põgeneda Rottidelinnast...", ISBN 9789949504343
- "Eesti ulme XXI sajandil" (2020) – "Raske vihm", ISBN 9789916956809
- "Merevaiguvalgus" (Бурштинове сяйво, 2023) – "Põgeneda Rottidelinnast..."
Ulmejutuvõistlus muuda
- "Täheaeg 17" – "Raske vihm", ISBN 9789949578566
- "Täheaeg 18" – "Lumemarjaveri", ISBN 9789949661350
- "Täheaeg 22" – "Igaviku väravale", ISBN 9789916648834
Erektor (ulmeajakirja Reaktor eriväljaanne) muuda
- Erektor 04/2018 – "Igavese talve piiril"
- Erektor 04/2020 – "Ei inimene ega mutant"
- Erektor 04/2022 – "Parem mutant kui inimene"