Ava peamenüü
Vaate mandriliustikele Gröönimaal
Liustik. Alaska
Liustik. Antarktis

Mandriliustik on ulatuslik ja paks liustik, mis tekib polaaraladel ja paikneb mere tasemel.

Erinevalt mäeliustikudest puudub mandriliustikul selget toitumis- ja ablatsiooniala (kuigi peamiselt toimub mandriliustiku toitumine kupli keskosas, aga ablatsioon servalalal) ning nende kuju ei sõltu pinnamoest, nad peituvad maapinna alusreljeefi.[1]

Mandriliustikel on kuplilaadse jääkilbi kuju. Nende paksus on üsna suur (kuni 4 km Antarktikas ja kuni 3,2 km Gröönimaal). Gröönimaa mandriliustiku maht on umbes 2,8 mln km³, Antarktika jääkilbi maht on ligikaudu 12,5 mln km³.[1] Mandriliustike liikumiskiirus on 0,03 – 0,35 meetrit ööpäevas, suurim kiirus on liustiku keskosas.

Pleistotseenis kattis mandrijää suurt osa Põhja-Ameerikast ning Euroopast, kaasaarvatud Eestit. Nende mõjul oli tekkinud erinevad pinnavormid (moreentasandikud, -künkad, otsmoreenid, voored jne).

Vaata kaRedigeeri

ViitedRedigeeri

VälislingidRedigeeri