Troopiline mandriline kliima
Troopiline mandriline kliima on kliimatüüp Alissovi kliimaklassifikatsiooni järgi, mis on iseloomulik mandrite sisealadele. See kliimatüüp on levinud Aafrika põhja- ja lõunaosas, Araabias, Austraalia territooriumi suures osas, Mehhikos, Lõuna-Ameerika keskosas, st nendes piirkondades ekvaatorist põhja ja lõuna pool, kus puuduvad mussoonid ja aastaringselt valitseb troopiline õhk.[1]
Nendes piirkondades paiknevad troopilised kõrbed (sh Sahara kõrb, Araabia kõrb, Austraalia kõrbed jne). Selle tõttu nimetatakse mõnikord seda kliimat troopiliste kõrbete kliimaks. Kuna aasta jooksul valitsevad seal laskuvad õhuvoolud, siis pilvisus ja sademete hulk on seal väga väikesed. Maapinna kiirgusbilanss on kuiva õhu ja maapinna suure albeedo tõttu väiksem kui ekvatoriaalses vöötmes. Õhutemperatuur on kogu aasta jooksul väga kõrge, sest soojuskaod aurumisena on väikesed. Suvi on palav, soojema kuu keskmine õhutemperatuur on üle +26 °С, aga kohati kuni +40 °С. Troopilistes kõrbetes ongi maksimaalsed õhutemperatuurid maakera kõrgeimad (+58 °С). Ka talv on soe: külmima kuu keskmine õhutemperatuur jääb +10 ja +22 °С vahele. Aastane temperatuuriamplituud on suur, keskmiselt on see 15–20°. Ka ööpäevased õhutemperatuurikõikumised on suured, mõnikord kuni 40 °С.[1]
Sajab harva, aga esinevad ka tugevad vihmad (Saharas kuni 80 mm ööpäevas). Aastane sademete hulk on tavaliselt alla 250 mm, kohati isegi alla 100 mm.[1]
Tuuled on nõrgad, aga esinevad tolmutormid (samuumid), mis kannavad edasi tohutus koguses liiva. Need tormid on seotud õhu alamkihi ülesoojenemisega.[1]
Köppeni kliimaklassifikatsiooni järgi vastab troopilisele mandrilisele kliimale BW kliimatüüp.