Malusi saared (rts Malö[1]) on kolmest saarest koosnev ahelik Kolga lahe ja Soome lahe avaosa piiril, natuke enam kui 10 km mandrist. Ahelikku kuuluvad Põhja-Malusi (Väike-Malusi), Vahekari ja Lõuna-Malusi (Suur-Malusi).

Viimsi ja Juminda poolsaarte vahele jääv mereala

Malusi saared moodustavad koos Rammu ja Allu saarega Jõelähtme valla Rammu küla.

Nimest muuda

Nime "Malusi" päritolu kohta on käidud välja mitu hüpoteesi. Näiteks Per Wieselgren on pidanud seda puhtaks rootsi laenuks. Ta on viidanud sõnatüvele mal, mis tähendab rootsi keeles jämedat kari ja väikesi kive mere, järve või jõe rannal. Oskar Loorits tõi aga 1929 välja, et mala tähendab Viru-Nigulas „mererannas asuvat kruusa“. Julius Mägiste on tüve mal seostanud mordvakeelse sõnaga mala.[2]

Carl Friedrich Wilhelm Russwurmi 1855. aastal ilmunud teoses "Eibofolke ehk rootslased Eestimaa randadel ja Ruhnus" on lisaks saare rootsikeelsele nimele Malö toodud ära järgmine lõik: "eesti k. Malos, Allot, Rumpla jt". Sama allika järgi olid saared asustamata.[1]

Eralt Arti järgi oleks sobilik Malusit seostada hoopis eestikeelse liitsõnaga "maa + lood" ja aja jooksul on see nimetus lihtsalt lühenenud. "Lood" tähendaks väikest ja kivist saart; Põhja-Eestis on mitu saart, mille nimesse on see sõna liitunud. Aastasadadega on Malusi saared maakerke tõttu kasvanud ja jää on uut kivimaterjali juurde lükanud – nõnda on ka loost saanud maalood ehk Suurest Maaloodist on saanud Suur-Malusi ja Väikesest Maaloodist Väike-Malusi. Ka 1768. aastal seoses laeva riisumisega välja antud kohtuprotokollis on Malusi saare nimena esitatud "Malos".[2]

Viited muuda

  1. 1,0 1,1 Carl Friedrich Wilhelm Russwurm. "Eibofolke ehk rootslased Eestimaa randadel ja Ruhnus", lk 195. 2015.
  2. 2,0 2,1 Eesti kalanduse minevikust II, Stockholm: Eesti Kalurite Koondis

Kirjandus muuda

  • Eesti kalanduse minevikust II, Stockholm: Eesti Kalurite Koondis, lk 281–287 (Eralt Art "Malusi saartest ja saarte nimest")

Välislingid muuda