Malli arutelu:Infokast laev

Viimase kommentaari postitas Ssgreporter 5 aasta eest teemas Ehitaja.

On olemas üsnagi viisakas Mall:Laev - WooteleF 6. jaanuar 2008, kell 00:32 (UTC)

Vabandan, kahjuks millegi tõttu ma ei leidnud ennem olemasolevat malli. Kui nüüd võrdlen enda postitatut ja olemasolevat malli, siis leian, et minu pandud mall on silmale ilusam vaadada, värvid on neutraalsemad jne. Pluss peaks ju olema ka see, et inglisekeelses Wikipeedias kasutatakse laevade juures samasugust malli (sealt ma selle võtsin), seega on ühtlasem. Sõnastusi malli sees on vaja veel parendada, sellega ma tegelen lähipäevil. PS, kas inglisekeelsest Wikipeediast on lubatud malli kopeerida ja endale ümber kohandada või peab ka selle jaoks mingi märke tegema/luba küsima? Iseenesest asi jääb ju Wikipedia sisse ja Wikipedia kasuks töötama... Jorgen Lagemaa 6. jaanuar 2008, kell 20:37 (UTC)

Tohib küll jah, Wikipediast võib kõike vabalt kasutada, väljastpoolt Wikipediat ainult ei tohi Wikipediasse niisama kõike võtta...

Sinu mall on silmale ilusam vaadata ja värvid on neutraalsemad (loe: ilusamad), selles olen igati nõus, aga sisu kohta ma ei tea... Kõigepealt tuleks kasutusjuhend valmis teha, siis oleks parem ettekujutus, mis seal antud on ja mis puudu või vales kohas või mida iganes... Tolle teises mallis ma ikka püüdsin jälgida, et kõik ilusti õigesti olemas oleks (sh grammatika ja kirjakujundus... suured-väiksed tähed, rasvane kiri jne), se's mõttes peale värvide ei tohiks seal midagi katki olla... Muidugi võid uue malli kah teha... Jürka 6. jaanuar 2008, kell 20:46 (UTC)

Inglisekeelses mallis on lahter "propulsion", mille alla käivad masinad, nende võimsus ning ka mis tüüpi ning millised sõukruvid laeval on. Kas selle eestikeelne vaste on "peamasin"? Tundub kuidagi imelik "peamasina" alla ka sõukruvide kohta kirjutada. "Propulsion" on väga tabav sõna, hõlmab nii jõuallikat ennast kui jõu edasiandmise moodust e. propellerite arvu jne. Kas "peamasin" on parim võimalik eestikeelne vaste? Jorgen Lagemaa 6. jaanuar 2008, kell 21:12 (UTC)

Ma arvan, et selle lahtri võib mitmeks teha... Mõtle järgi, mida oleks üldse propulsioni iseloomustamiseks tarvis... peamasin, sõuseade jne... Ma arvan, et näiteks peamasina võimsuse ja tüübi jne võib kõik ühte "peamasina" alla panna, kõik sõukruvi iseloomustavad andmed "sõuseadme" alla jne... Et siis... kui inglise wikis on kõik "propulsion" all, siis sa võid panna need ka täiesti mitmele reale... jagada ära peamasinaks ja kõigeks muuks... Aga mõtle hoolega valmis, mida üldse tasub malli kirja panna... et ei jääks lõpptulemuseks nii, et mingi peamine näitaja on puudu, aga see-eest mõni tähtsusetu jubin olemas... see oleks suts nigel, kui nii juhtuks... Aga jõudu! Jürka 6. jaanuar 2008, kell 21:33 (UTC)
See asi kah veel, et ega seda andmete järjekorda ja seda kõike ei tasu inglise wikist maha viksida, sest ega ka seal ei pruugi see kõige loogilisem variant olla... Ka inglise wikis on kõige tavalisemad ja alati mitte kõige mõistlikumad ega targemad inimesed neid teinud... Nii et siinkohal soovitaksin küll oma vaistudele ja eriti loogilisele mõtlemisele tugineda... Ja veel sihuke asi, et kui andmeid ei tea, et siis mallis seda rida üldse ei tekiks, mitte ei jääks kooloni taha tühjus... Jürka 6. jaanuar 2008, kell 22:09 (UTC)

Isegi need põhiandmed, mis vaikimisi "teadmata" ilmuvad, ma arvan, et oleks parem, et üldse ei ilmuks, sest on vahe, kas on üldtunnustatult "teadmata" või artikli kirjutaja jaoks on "teadmata"... On ju küll igasugu suht' vähetuntud laevu, mille andmeid on suht' keeruline kätte saada, siis oleks hea, kui oleks võimalus ka ükshaaval nii palju panna, kui hetkel teame... Aga kui siis ilmub teiste kohta, et "teadmata", jääb mulje nigu olekski see suur müstika, kui kiiresti see laev võimeline sõitma oli vm... Jürka 6. jaanuar 2008, kell 23:08 (UTC)

Tegin nii, et iga lahter ilmub vaid siis, kui sinna kirjutatakse. Pildi lisamisel tuleb panna faili nime taha püstkriips ja nt 300px, muidu tuleb suur pilt. Kas ka selle peaks kuidagi tegema nii, et automaatselt läheb pilt väikeseks ilma piksleid lisamata? Öelge ka muid asju, mis valesti on või võiks olla paremini.

Oleks hea, kui oleks samasugune õpetus nigu näiteks Malli arutelu:Laev all... tabelis... mis seletaks lahti, kuidas täpselt milliseid andmeid sisse kanda... Muidugi oleks hea, kui pilt automaatselt kindlasse suurusesse läheks... Kui oskad, siis võiksid küll selle ära teha... Natu' kahtlane vähemalt minu jaoks on see "karjääri" osa... Üldse kõlab laeva elukese kohta "karjäär" kuidagi imelikult... ja kui on teada lihtsalt laeva "valmistamise aasta"... siis selle kohta peaks kah seal õpetustabelis selgitus olema, et millisesse lahtrisse see aasta siis tuleb panna... Jürka 8. jaanuar 2008, kell 05:52 (UTC)

Küsimus autonoomsuse ühikute kohta. Sobiksid nii meremiilid kui-ka ööpäevad. Mida arvate teie?
suwa 8. jaanuar 2008, kell 07:07 (UTC)

Kui autonoomsust mõlemat pidi arvestatakse, siis ma arvan küll, et mõlemad variandid peaksid lubatud olema, sest me ei pruugi ühte kindlat varianti alati teada, siis saab alati teist varianti pidi teada anda... Nii et jah... ikka mõlemad... Jürka 8. jaanuar 2008, kell 09:31 (UTC)

Kas sobiks "karjäär" asemele panna "ajalugu"... või panna hoopis kõik andmed ühte patta, mitte kahte erinevasse sektsiooni? Kuid mulle isiklikult meeldib nii rohkem, et ehitusaastad jne on eraldi tehnilistest andmetest. Ning millised näitajad peaksid veel olema? Mallis Mall:Laev oli selline asi nagu vabapardakõrgus... mida see tähendab ning kas see ka lisada?

Ma olen poolt, et see "karjäär" tehnilistest andmetest eraldi panna, aga ma arvan, et neile mingit pealkirja polegi vaja... Lihtsalt pildi alt hakkab pihta, aga kus tulevad juba pikkused-laiused asjad, seal võiks muidugi olla pealkirjana märgitud, et "laeva üldandmed" vm... Vabaparda kõrgus on veeliinist peatekini... Võid panna, võid mitte panna... Igaks juhuks võiks ju olla, sest kui mõnel laeval see teada on, et siis informatsioon lahtri puudumise tõttu kaduma ei läheks... Jürka 9. jaanuar 2008, kell 03:58 (UTC)
karjäär/ajalugu võiks sisuliselt olla kõigi laevade puhul teenistuskäik
Vabaparda kõrguse leiad siit:
suwa 9. jaanuar 2008, kell 07:27 (UTC)
"Teenistuskäik" kõlab ilusti...
Vabaparras on siis jooniselt tähistatud F'ga... Jürka 9. jaanuar 2008, kell 10:01 (UTC)




ajalugu ja näitajad muuda

Kuidas nüüd saaks Ajalugu ja Näitajad (mis halb sõna!) sellest tabelist ära võtta? Enamiku laevade puhul piisaks märksa lihtsamast tabelist, nagu leidsin artiklist Regina Baltica. SSGreporter 11. jaanuar 2010, kell 16:02 (UTC)

nii pikkade mallide puhul on vist mõistlik kasutada alajaotusi,
seega paku paremad vahepealkirjad ja redigeeri need mallis :)
suwa 11. jaanuar 2010, kell 19:08 (UTC)

Näitajad on ebaõnnestunud sõna, parem oleks Üldandmed - näite puhul see nii ongi. SSGreporter 15. jaanuar 2010, kell 10:23 (UTC)

Mul ei õnnestunud parandada, kuid näites olnud peamasina tüübi ette kirjutatakse tavaliselt 4 x, kui laeval on 4 peamasinat, ning masinavõimsus (kokkukirjutatult tähendab ka masinate koguvõimsust) võiks olla järgmises reas. Proovisin seda malli ise parandada, aga ei leidnud isegi kohta, kus alajaotuste nimetusi muuta, ning näite muutmine ka ei õnnestunud. Selle ajaloo asemel võiks minu meelest olla sama suurelt laeva nimi ilma ml-ideta ja allpool Üldandmed. Veel võiks olla peamasina all eraldi lahter msinavõimsus, sest kui peamasinaid on mitu, siis võtab see 2x või 4x laiuses ruumi ära. Riigi asemel peaks ehk olema Lipp. Kaht omanikku laeval ei ole, näite puhul on Silja Line üksnes kaubamärk. SSGreporter 15. jaanuar 2010, kell 14:24 (UTC)

SSGreporter ei ole vist avastanud, et meil on üldandmete jaoks mall {{laeva üldandmed}}, mis aga ei kuulu selle malli koosseisu. --Tiuks 16. jaanuar 2010, kell 07:50 (UTC)

Ei olnud avastanud, aga üht teist laevamalli olin vaadanud ja leidnud, et on ülearu üksikasjalik ja väga sõjaline. Seepärast leidsin, et just see on sobivaim ja hakkasin tahtma, et oleks veelgi parem. SSGreporter 16. jaanuar 2010, kell 13:13 (UTC)

Vaatasin, ja pidasin sedagi üsna sõjaliseks: on vapp, moto ja soomus, aga puuduvad IMO nr ja tähtsaim asi - Lipp. See viimane näeb kena välja tabelis Regina Baltica juures, seepeale hakkasingi sobivat tabelivormi otsima. SSGreporter 17. jaanuar 2010, kell 22:14 (UTC)

Üldandmed on ainult osa sellest. Laeva infokast hakkab malliga {{Laeva infokasti algus}}, millele lisatakse mall {{Laeva teenistuskäik}} ja kõige lõpuks "laeva üldandmed". Uuri lähemalt. --Tiuks 18. jaanuar 2010, kell 08:22 (UTC)

Kogumahutavus ja rajameetrid muuda

Olen mitme laeva puhul tabelites ära parandanud "Tonnaaži", kui on näha, et mõeldud on GT-d, mis on eesti keeles kogumahutavus, mitte "mahutavus". Samuti "Liinimeetrid", mis on eesti keeles rajameetrid (s.t algupäralt mitte line meters, vaid lane meters). Püüdsin seda siin mallis parandada, aga ei õnnestunud. Ka kiilu ei "panda maha" (teraslaevadel pannakse ülespidi), õige oleks kiil pandud. SSGreporter 25. aprill 2010, kell 01:09 (EEST)

Sarnase ja töötava malli leiad näiteks {{Laeva infokasti algus}}. Põhi on minu arust täpselt see, mis siin oli (nüüd on see muudetud). Vahe selles, et too mall on kahekeelne ehk töötab nii inglise vikist kopeerides kui ka eestikeelse infokastiga. --Tiuks 25. aprill 2010, kell 11:08 (EEST)Vasta
Jah, sellest on varemgi juttu olnud, aga nüüd leidsin, et kui tahan konkreetse laeva juures tabelit muuta, siis kaob terve rida ära. Seepärast muutsin tagasi, nagu oli, ja hakkasin seal kasutatud malli otsima. Tahtsin need muudatused mallis teha, aga ka see ei õnnestunud. SSGreporter 25. aprill 2010, kell 23:46 (EEST)
Paljud laeva artiklid on ilma mallita ehk tabeli kujul nagu näiteks Superfast VIII. Seda malli kasutab Galaxy ja muudatused tuleb tema mallis, mitte /doc lehel, kus asub õpetus. Koodiga ei viitsinud jamada aga muutsin tekstikastis "kiil pandud" ja "rajameetreid". Kood jäi samaks. --Tiuks 26. aprill 2010, kell 09:55 (EEST)Vasta
Aitäh, parandasingi mingil hulgal laevadel tabelis. Aga seal, kus oli malli kasutatud, ei õnnestunud muuta. Imelik on see, et Galaxy tabelis on redigeerimiskastis näha Rajameetrid=1130, aga salvestatud tabelis neid pole. Malli juures, kus Galaxy on näitena, seal on need olemas. SSGreporter 27. aprill 2010, kell 01:44 (EEST)
Artiklis Rajameetrid=1130 ei näidanud sellepärast, et koodi ma ei muutnud. Muutsin enne ainult seda, mida näeb infokastis. Nüüd saab mõlemat koodi kasutada, nii liinimeeitreid kui ka rajameetreid. --Tiuks 27. aprill 2010, kell 12:20 (EEST)Vasta

IMO nr muuda

kas onn mõtekas IMO nr lisamine malli? suwa 4. august 2012, kell 15:53 (EEST)Vasta

IMO number on hädavajalik, see on laeva tunnus sünnist surmani. Tänapäeval, kui laevade nimesid muudetakse vahel mitu korda aastas, on see ainus ja täiesti kindel tõend, et tegu on sama laevaga. Viimase paari aasta trend on IMO numbri värvimine laeva kerele, kas ahtris kodusadama alla või tekiehitise esiküljele, olen näinud ka ahtripoolse pardanime all. Eks sellegi eesmärk ole teada anda, et see laev on kindlasti identifitseeritav. Ssgreporter (arutelu) 5. august 2012, kell 00:25 (EEST)Vasta

Kiil on ülespidi muuda

Muidu tore mall, aga mitut rida on vaja muuta. Palun, et keegi, kes oskab, seda teeks. Klass ja tüüp võib olemata olla, aga sellest ettepoole on vaja rida "IMO number", vt eelmist selgitust. "Kiil maha pandud" asemel on vaja "Kiil pandud" - tavaliselt on laeva põhi tehase või doki põrandal, kiil ülespidi, kui korraldatakse kiilupaneku tseremoonia, mil laevaomanik keevitab kiilu sisse mündi. "Mahutavuse" asemel peab olema Kogumahutavus ja "Liinimeetrite" asemel Rajameetrid.Ssgreporter (arutelu) 23. aprill 2015, kell 01:06 (EEST)Vasta

"Rajameetrid" ja "kiil pandud" juba on siin vasakus veerus ja parameetrite rööpkujuna. Kui mahutavus asendada, tuleks kontrollida, kas kõikjal on ikka pandud sellesse lahtrisse just kogumahutavus, mitte BRT, NRT või NT või ka mitu näitajat korraga. Pikne 23. aprill 2015, kell 11:30 (EEST)
Härdasti paluksin veel IMO numbrit. Selle leidmiseks kasutan ise sageli Vikipeediat, kui vaja mõnd laeva otsida ja registritest andmeid kontrollida. Laevade sagedaste nimemuutuste tõttu on IMO number järjest olulisemaks muutunud. Ssgreporter (arutelu) 24. aprill 2015, kell 00:04 (EEST)Vasta
Lisatud. {{IMO number}} - Neptuunium (arutelu) 20. jaanuar 2017, kell 02:16 (EET)Vasta

Uus ülesehitus jm muuda

Seoses sooviga mõnd olulisemat välja ettepoole tõsta (vt teist arutelu) ning seoses teiste mallide liitmise ja asendamisega hakkasin seda malli ringi tegema, vt Mall:Infokast laev/liivakast.

Võtsin esialgu kõige rohkem snitti rootsi viki mallist. Ülemise sektsiooni pealkirjaks võiks siis vajadusel sobida "Üldandmed" (praegu pealkirjata) ja alumise sektsiooni (senine "Üldandmed") pealkirjaks võib ehk jääda "Tehnilised andmed". Jaotus sektsioonidesse võiks säilida, mistõttu ma mereviki mallist kuigivõrd eeskuju ei võtnud. Kas enamvähem nii sobib või tuleks mingeid asju veel ringi tõsta?

Kasutuses oleku väljade pealkirjad muutsin teise malli järgi kujule "Teenistusse võetud" ja "Teenistusest välja arvatud". Ma oletan, et see sobib ka tsiviillaevadele.

Eraldi välja "ristiema" ma praegu ei lisanud. Teistes keeltes ei hakanud sellist välja silma ja isikunime sobib vajadusel ehk ära märkida ka ristimiskuupäevaga samas lahtris.

Taastasin välja "Mahutavus" ja lisasin neli eraldi välja kindlate mahutavuse näitajate jaoks. Siis saab üle kontrollida, mis arve senisele mahutavuse väljale on kirjutatud, ja tõsta need täpsema sisuga väljale. Tegin praegu nii, et väljal pealkirjaga "Kogumahutavus" näidatakse GRT-d ühikuga "registertonn" siis, kui ühikuta GT puudub (analoogselt NRT ja NT puhul). Või kas tuleks sõna "Kogumahutavus" kasutada kitsamalt ainult GT kohta? Või kas tuleks teha nii, et neid kõiki mahutavusi saab ka koos näidata?

Panin teise malli parameetri "käiturid" kokku selle malli mõnevõrra kitsama sisuga parameetriga "Sõuseade", nii et välja pealkirjaks jääks "Käiturid". See laiem kirjeldus võiks sobida ka neile asjadele, mida seni sõuseadme väljale on lisatud. Pikne 3. september 2018, kell 19:11 (EEST)Vasta

Algus mulle meeldib, lisaksin veel "ehitusaasta" - selleks peetakse valmimisaastat. Millal kiil pandi, veesati ja ristiti, see on laeva ajaloo teema, aga meil on ehitusaasta ka artiklite pealkirjades samanimeliste laevade eristamiseks. Püüdsin mitu aastat tagasi kõigi laevaartiklite esimesse lausesse panna tüübi, ehitusaasta ja riigi, kus ehitati, aga see ei meeldinud ja need esimesed laused tehti ümber. Kolmeks osaks jaotamine on mõistlik ja loogiline. Keda mõeldakse "nimeandja" all? Omanikku? Ristiema? GRT-d pole olemas, sest GT-l pole mõõtühikut. Seepärast sobiks jätta "Kogumahutavus", mis käib kitsalt ainult GT (ühikuta), ja "Puhasmahutavus" NT (samuti ühikuta) kohta, aga "Mahutavuse" asemel sobiks kirjutada "Registertonnaaž" - seda kasutatakse vanemate laevade puhul (enne 1990. aastaid) - ja ühik on brt (brutoregistertonn), mis on mahu- ehk ruumalaühik. Seda soovitaksin eeldusel, et kasutajad valivad selle rea, mida on vaja kirja panna, ega püüa kõiki ridu täita. Ssgreporter (arutelu) 4. september 2018, kell 00:57 (EEST)Vasta
Liitsin teisest mallist selle malli liivakasti juba välja "valminud". Kuna ehitamisega seoses on juba üksjagu konkreetsema sisuga lahtreid (tellimisest üleandmiseni), siis tundub, et ebamäärasema ja kattuva sisuga ehitusaasta lahtrit pole tarvis. Paistab, et inglise vikis ja veel mõnes keeles on samuti püütud seda välja vältida.
See kolmikjaotus pole muidugi üleliia täpne ning saab nii- ja naapidi põhjendada, kas miski on küllalt oluline, et panna see üldandmete alla või küllalt tehniline, et panna see tehniliste andmete alla. Väljad "omanik", "käitaja", "liin", "lipuriik" ja "kodusadam", mille rootsi viki järgi ettepoole tõstsin, peaks võib-olla ajaloo alla tagasi tõstma. Nende andmete juurde on sageli tarvis täpsustuseks aastaarve panna ja samas pole nad nii olulised nagu nimed.
Liitsin teisest mallist välja pealkirjaga "Nimetatud (auks)", mis on isikule, kelle auks laev on nimetatud, ja parandasin selle kujule "Nimeandja", mis tundus suupärasem. Aga jah, see viimane ilmselt pole tabelis küllalt ühemõtteline. Kui keegi midagi paremat ei oska pakkuda, siis parandan tagasi.
GRT on brutoregistermahutavuse ehk brutoregistertonnaaži ingliskeelne lühend (saksakeelne lühend BRT) ning ühik on registertonn, mida nähtavasti nimetatakse ka brutoregistertonniks ja netoregistertonniks sõltuvalt sellest, kas seda kasutatakse GRT või NRT puhul. Üldisema ja kattuva sisuga välja "Mahutavus" võib ehk lihsalt ära jätta, aga seda saab teha alles siis, kui selle praegused kasutused on üle kontrollitud ja asendatud. "Registertonnaaž" ja "registermahutavus" paistab ei tähenda midagi konkreetset, selle all võidakse mõista nii ühikuga kui ka ühikuta suurusi, vt [1].
Kogumahutavus {{{GRT}}} registertonni
Puhasmahutavus {{{NRT}}} registertonni
Brutoregistermahutavus {{{GRT}}} brt
Netoregistermahutavus {{{NRT}}} nrt
Kuna uuemate laevade puhul kasutatakse ühikuta mahutavuse näitajaid (GT ja NT) ning saan aru, et osal laevadel on varasem ühikuga näitaja ühikuta näitajaks ümber arvestatud ja uuemad näitajad on eelistatud, siis sellepärast mõtlesingi, et ühikuta ja ühikuga näitajaid ei pruugiks korraga näidata. Siis saaks nende jaoks kasutada samu lahtreid nii, et kui GT-d ja NT-d pole sisestatud, aga GRT ja NRT on, siis oleks nii nagu kõrval näites. (Rootsi vikis on ühikuga ja ühikuta näitajal eraldi lahtrid, aga välja pealkiri on sama.) Kui tahta, et ühikuga ja ühikuta näitajaid saaks ka koos näidata, siis ühikuga näitajad võiks ehk olla eraldi lahtrites nagu teises kõrvalolevas näites. Pikne 4. september 2018, kell 14:51 (EEST)Vasta
Kas saaks ka lisada purjede arvu?
Võiks vist ühe laeva peal, nt purjekas, mis on reisilaevaks läbimängida, nt https://en.wikipedia.org/wiki/Royal_Clipper
suwa 4. september 2018, kell 17:09 (EEST)Vasta
Parandasin malli dokumentatsioonis mahutavust: GRT-d pole olemas, vanemate laevade mahutavust näitab "brutoregistertonnaaž", mille ühik on brt. Ssgreporter (arutelu) 12. september 2018, kell 01:08 (EEST)Vasta
Kas sa pead "pole olemas" all silmas, et ingliskeelset lühendit GRT (en:gross register tonnage) ei sobi eesti keeles kasutada? Mulle tundub, et suurust tähistavate lühenditena pole eesti keeles kuigi levinud ei GRT ega BRT, aga kui on ingliskeelne GT, siis võiks ühtluse huvides olla kõrval ka teine lühend ingliskeelne. EE-s on küll toodud nii GT kui ka BT, aga viimane pole vist kuigi levinud. Ühikulühendina kasutatakse küll nähtavasti eelkõige brt-d, aga see on teine asi ja eestikeelsetes dokumentides leidub ka grt-d.
Samuti pikalt välja kirjutades. Kas kõrvuti ei võiks olla siiski sarnasemad tõlked "kogumahutavus" ja "brutoregistermahutavus"? Ka viimast on kasutatud ja see on sõnastikes. Pikne 12. september 2018, kell 10:05 (EEST)Vasta
"Pole olemas" all pean silmas, et eesti keeles pole. Mida inglise viki artiklis selle all mõeldakse - paistab, et tegu on sama nähtusega, mis eesti keeles on "brutoregistertonnaaž". Igatahes Eestis ei ole laevanduses nähtust, mille lühend oleks GRT ega ühikut grt. Soovitan vaadata Mereviki artikli "Kogumahutavus" viimast lõiku, seal on eestikeelne tarvitus. Ma ei tea, millisele sõnaraamatule viitate, igatahes Inglise-eesti meresõnaraamat tunneb ainult "registertonni" märkusega "van". Enne GT aega oli ühik "registertonn", mida lisati arvu järele vastavalt sellele, kas vaja oli "brutoregistertonnaaži" (brt) või "netoregistertonnaaži" (nrt). Kui praegu võrreldakse laevaomanike või riikide laevastikke kogumahutavuse järgi, siis tol ajal arvutati kokku "registertonnaaž". Ssgreporter (arutelu) 13. september 2018, kell 00:31 (EEST)Vasta
Ma ei ole väga saksakeelse lühendi BRT vastu ja eks seda võib ka kasutada. Aga ma ei leia ka saksakeelset lühendit ei EE-st, merevikist ega Estermist, nii et ma ikkagi ei saa aru, mille põhjal väidad, et see samamoodi harv lühend paremini sobib, eriti kui kasutuses on juba ingliskeelne lühend GT. Hetkel on need lühendid vaid lehe süntaksis, võib-olla võiks ruumi kokkuhoiu huvides olla ka lehe väljundis. Ma olen nõus, et ühikulühendina (väikeste tähtedega) võiks leviku tõttu eelistada brt-d, mis leidub ka EE-s ja Estermis (praegu on mallis lühendite asemel välja kirjutatud "registertonni").
Estermis on ka "brutoregistermahutavus", mille ära parandasid. Mis puutub sõnasse "registertonnaaž", siis VSL-i (vt ülal) ja EE järgi võidakse selle all mõista nii ühikuta suurusi ka varasemaid ühikuga suurusi. Merevikis on küll kasutatud seda sõna kitsamas tähenduses, aga ma ei tea, kas seal on ebatäpsus või on see sõna siis lihtsalt mitmetähenduslik. Pikne 13. september 2018, kell 10:38 (EEST)Vasta
Võib-olla oleks õigem piirduda ainult reaga "kogumahutavus"? Siis peaks lootma, et malli kasutaja teab, et kui tegu on vana laevaga, kirjutab arvu järele brt ja kui mitte, siis on see ühikuta GT. See oleks ehk mõnevõrra lihtsam. GRT, mida Eesti laevanduses ei kasutata, tekitaks segadust ja ka mina poleks ilma teie viiteta inglise vikile teadnud, et selles lahtris on mõeldud registertonnaaži. Vaatasin täpsemalt järele, kuidas on neid lühendeid kasutatud esimeses trükis ilmunud "Eesti Laevaregistris" (1994), kui GT alles Eestisse jõudis. Seal tähistati GRT-ga brutoregistertonnaaži ingliskeelses osas, s.t ingliskeelsed lühendid olid GRT/NRT, eestikeelses osas oli ikka BRT/NRT. Tolles registriraamatus kasutati veel mõlemat süsteemi: vana süsteemi tähised on BRT/NRT ning uue süsteemi kogu- ja puhasmahutavus GT/NT. Ssgreporter (arutelu) 14. september 2018, kell 00:57 (EEST)Vasta
Kirjutises Laevamõõdud on mõlemad ilusasti olemas. suwa 14. september 2018, kell 08:32 (EEST)Vasta
Selles artiklis ei tehta praegu vahet suurusel ja selle mõõtühikul. Pikne 14. september 2018, kell 11:06 (EEST)Vasta
Olgu siis BRT. Praegu on nii, et välja pealkiri on mõlemal juhul "Kogumahutavus". Aga sisestatavate parameetrite nimed on süntaksis eraldi GT ja GRT (BRT). Nii on loodetavasti raskem segi asjada. Ühiku lisab teisel juhul mall ise. Pikne 14. september 2018, kell 11:06 (EEST)Vasta

Ehitaja muuda

Märkasin mingi laeva infokastis mitut ehitajat. See on vale, aga enam ei mäleta, mis laevad need olid. Igal laeval on üks ehitaja, kellelt laev tellitakse ja kes pärast laeva reederile üle annab. Kui ehitaja tellib kuskilt alltöövõtuna mingid laeva osad, kasvõi terve laevakere, siis ei muutu alltöövõtja seetõttu veel selle laeva ehitajaks. Vastutab see ettevõte, millelt laev telliti. Näiteks Taani Odensel ja Hollandi Damenil ongi olnud selline nn lego kokkupanemise komme, aga kui pukseril on Dameni kaubamärk, siis on ehitusleping sõlmitud Dameniga ja vastutab Damen. Need alltöövõtjad oleks otstarbekas ära nimetada artiklite tekstides, aga mitte mallis-infokastis. Vahel on laev hiljem ulatuslikult ümber ehitatud, mõnikord isegi teiseks laevatüübiks, aga ka ümberehitaja jaoks on sobiv koht artikli tekstis. Ssgreporter (arutelu) 31. jaanuar 2019, kell 00:52 (EET)Vasta

Naase leheküljele "Infokast laev".