Vikipeedia

Malle Agabuš

eesti sisearhitekt ja mööblidisainer

Malle Jamieson-Agabuš (ka Malle Agabus, neiupõlvenimega Malle Valg, 1970–1975 Malle Lorents; 9. september 1948 Tallinn – 14. aprill 2012 Laguna Niguel, California, USA[1][2]) oli eesti sisearhitekt ja mööblidisainer.[3]

Malle Jamieson-Agabuš 1999. aastal
Foto: Jaan Künnap

Elulugu muuda

Malle Agabuš lõpetas 1967. aastal Tallinna 2. Keskkooli ja 1973. aastal Eesti NSV Riikliku Kunstiinstituudi ruumi- ja mööblikujunduse erialal, kus tema diplomitööks oli tivoli-tüüpi lõbustuspark "Mängumaastikud" (juhendaja Leila Pärtelpoeg).[3] Hiljem osales ta erialases täiendõppes Budapestis (Ungaris) ja Göteborgis (Rootsis).[4]

Aastail 1973–1977 töötas Agabuš mööblitootmiskoondises Standard, 1977–1982 tootmiskoondises Kooperaator ja 1988–1989 projekteerimisettevõtte Tsentrosojuzprojekt Tallinna filiaalis. 1976. aastast tegutses ta üldkompositsiooni õppejõuna Eesti NSV Riiklikus Kunstiinstituudis (hilisemas Tallinna Kunstiülikoolis ja Eesti Kunstiakadeemias), kus oli 1990. aastast dotsent. Õppejõuna lõi ta aastail 1994–1996 sidemed Eesti ja Rootsi üliõpilaste vahel. Samuti tutvustas ta Eesti üliõpilaste töid videote abil. Ta osales Kaljo Põllu ekspeditsioonil Karjalas ning korraldas 1995. aastal puutöötoa Käsmus.[3]

Malle Agabuši kujundatud interjööride seas olid galerii Molen (1991), Mardi matkabüroo, Nissani keskus ja Tipp TV fuajee (1994), Estonia kontserdisaal (1997), Vanemuise kontserdimaja Tartus (1998) ja Tallinna Keskraamatukogu (OÜ Stuudio-R Sisekujundusbüroo, 2000–2002[5]), samuti Deco Galerii, puuetega laste arenduskeskus Mustamäel, Honda autokeskus ja Tammsaare majamuuseum Tallinnas[4]. Ta kujundas ka näitusi ("Aeg ja koht" 1986, "ACTA '87" 1987, Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumis "Eesti nahkehistöö" 1989 ja "1960. aastate tarbekunst" 1991, metallikunstinäitus "Tehnika ja traditsioon" 1999[6]), disainis sarimööblit (diivan "Eva" 1974, mida kunstikriitik Karin Paulus on nimetanud "nõukogude mugavuse sümboliks"[7], tool "Pluss" 1979, laud "Tre", valgusti "Honda", komplekt laudu "Uni", tool "P-Z" jt[4]) ning postmodernistlikku unikaalmööblit. 1973. aastast osales Agabuš näitustel, teiste seas koos Mari Aakre, Urve Küttneri, Ülle Raadiku, Ivi-Els Schneideri[3] ja Evi Tihemetsaga.

Agabuši loomingut leidub Eesti Arhitektuurimuuseumi ning Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumi kogudes.[3]

Ühiskondlik tegevus muuda

1980. aastast kuulus Malle Agabuš Eesti Kunstnike Liitu, 1990. aastast Eesti Disainerite Liitu ning 1990. aastal sai temast ka Eesti Sisearhitektide Liidu asutajaliige.[3]

Malle Agabuš oli Isamaaliidu liige, kuuludes 2001. aastal ka selle juhatusse[8] ning kandideerides 1999. aastal riigikogu valimistel Isamaaliidu nimekirjas valimisringkonnas nr 3 (Tallinna Mustamäe ja Nõmme linnaosas) 9. kohal[9][10] ja kohalikel valimistel Isamaaliidu nimekirjas valimisringkonnas nr 5 (Mustamäel) 4. kohal[11]. 1999. aastal määras Tallinna linnavolikogu ta Mustamäe linnaosa halduskogu liikmeks[12].

Isiklikku muuda

2001. aastal USA-d külastades jäigi Malle Jamieson-Agabuš elama California osariiki, kuid külastas seejärel korduvalt ka Eestit.[3] Tema esimene abikaasa oli hilisem raudteeameti peadirektor ja riigikontrolli kontrolör Raivo Agabuš (1950–2006). Nende poeg on arhitekt Mattias Agabus. Teine abielu oli USA-s.[1]

Viited muuda

  1. ↑ 1,0 1,1 Malle Jamieson / Agabus (Valg), geni.com (vaadatud 05.12.2017)
  2. ↑ Eesti Entsüklopeedia andmeil Tallinn: Malle Jamieson-Agabuš Eesti Entsüklopeedias.
  3. ↑ 3,0 3,1 3,2 3,3 3,4 3,5 3,6 In memoriam Malle Jamieson-Agabuš Postimees, 18. aprill 2012 (vaadatud 05.12.2017)
  4. ↑ 4,0 4,1 4,2 Malle Agabus Eesti Disainerite Liit (vaadatud 05.12.2017)
  5. ↑ Tallinna Keskraamatukogu hoonest Tallinna Keskraamatukogu kodulehel (vaadatud 05.12.2017)
  6. ↑ "Metallikunst tarbekunstimuuseumis" Sirp, 23. aprill 1999, lk 5
  7. ↑ Instagram, Karin Paulus (vaadatud 05.12.2017)
  8. ↑ Allan Keian Isamaaliidu juhatus näeb juhtunus erakonna lõhkumise katset Postimees, 22. oktoober 2001 (vaadatud 05.12.2017)
  9. ↑ Valimiste-eri: nimekirjad Õhtuleht, 17. veebruar 1999 (vaadatud 05.12.2017)
  10. ↑ Päring Vabariigi Valimiskomisjoni kodulehel (vaadatud 05.12.2017)
  11. ↑ Kandideerijate nimekiri Vabariigi Valimiskomisjoni kodulehel (vaadatud 05.12.2017)
  12. ↑ Tallinna linnavolikogu otsus nr 264, 4. november 1999 (vaadatud 05.12.2017)

Kirjandus muuda

  • Ene Ammer. "Malle Agabuš" – Kodustuudio, 2/1999, lk 22–26
  • T. Käesel "Draakoni galeriis" Sirp ja Vasar, 28. juuni 1985
  • Ülle Raadik "Malle Agabuš. Ivi-Els Schneider" (näitusekataloog) Tallinn, 1978

Välislingid muuda

Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Malle_Agabuš&oldid=6420018"