Ava peamenüü

ElukohtRedigeeri

Igal majal on oma haldjas, keda majahaldjaks, koduhaldjaks, taluhaldjaks, hoonehaldjaks, majavarjajaks, majavaimuks, isegi majaperemeheks hüütakse. Majahaldjad asuvad kõigis eluruumides, aga ka veskites, rehtetes ja isegi kirikutes.

VälimusRedigeeri

Majahaldjas on maja kaitsevaim. Pahadele inimestele ta ei ilmu, headele teeb ta aga head ja kannab nende eest hoolt. Maja endise elanikuna tunneb ta kõiki maja tarvitusi, annab häda-ajal head nõu ja abi. Harva näitab ta ennast; kui näitab, siis kas vanamehe ehk naise näol. Maja elaniku surma puhul näitab ta ennast tavaliselt. Tihti nähti teda ainult magades.

Lahkumine ja lepitamineRedigeeri

Kui majahaldja peale pahandatakse, siis lahkub ta majast, sest pahandust ta ei salli. Tülitsemine, riidlemine, sõimamine, ülepea halb elu on haldjale nagu katkuks, mille eest ta põgeneb. Pahandatakse haldjas ära, tuleb majale õnnetust karta, sest haldjas maksab pahanduse eest kätte, olgu siis, et teda kuidagi viisi lepitatakse. Lepitamine sünnib enamasti ohvritega.

OhverdamineRedigeeri

Ohverdatakse toiduaineid laudile ehk toapeale, aga ka jooki valatakse nurka maha. Ka õlle ehk taari tegemisel ei unustatud majahaldjaid ära, valati neile mõni tilk nurka, senikui märjukest majas leidus.

RahvaloodRedigeeri

Palju lugusid majahaldjatest langeb ühte tondilugudega. Rahvas ei oska tavaliselt nende vahel mingit vahet teha, moondab palju enam liiga sagedasti kõik majavarjajad tigedateks tontideks.

ViruskundraRedigeeri

Võru pool ja Setumaal tuntakse viruskundrat. Viruskundra asub tavaliselt ahju all, harvemini ahju peal ja parsil. Harva tuli ta oma peidupaigast nähtavale, tihti kuuldi aga tema häält. Ta nimega hirmutati lapsi. Jõuluks pandi talle ahju peale mingisugust toitu. Laste suust välja langenud hambad visati viruskundra omaks ahju peale, öeldes: „Viruskundra, säh sulle luuhammas, anna mulle raudhammas!” Viruskundra tegi mõnikord head pererahvale, kelle majas ta elas, tuues neile maja ahju alla ehk põranda alla maetud varandusedki välja. Lähedases suguluses majahaldjatega on laevahaldjad.

Kasutatud kirjandus:Redigeeri

  • Eisen,M, J „Eesti mütoloogia”. Tallinn: Mats, 1995, nr 2, lk 47-49.