Magnus von Brömsen
Magnus von Brömsen (10. aprill 1664 – 1734) oli Rootsi sõjaväelane ja ohvitser, kes osales Põhjasõjas Lõuna- ja Kagu-Eesti sõjategevuses.
Elulugu muuda
Magnus von Brömsen sündis Tartus Johan von Brömseni ja Sofia Dreffi peres.[1]
1680. aastal alustas ta teenistust ihukaitse vahtkonnas musketärina. Järgmised ligi 5 aastat teenis ta samas üksuses ning tõusis veel kõrgematele kohtadele. 1687. aastal asus ta edasi Ostrobotnia jalaväerügementi ning sai seal leitnandiks. 1695. aastal läks ta edasi Skytte Liivimaa jalaväerügementi. Põhjasõja alguseks sai ta Buddenbrocki Liivimaa tragunieskadronis majoriks. [2]
Selle üksuse koosseisus sooritas ta 1701. aasta detsembris 100 traguniga üle rüüsteretke üle Peipsi järve. [3]
Tegevus Tartu piiramise ajal muuda
1704. aasta juulis saatis Tartu komandant Carl Gustaf Skytte Brömseni 120 traguniga linna ümbruses venelaste järele luurama. 4. juunil kirjutas Brömsen Skyttele oma ratsaväe heaolust aruande, kus ta soovitas ka Emajõe äärest palke linna vedada. [4]
Tartu piiramise eel sai Brömsenist ustav ja oluline kaaslane Skyttele, kes tema uusi ja värskeid ideid tihti kuulda tahtis. [4]
Piiramise ajal osales Brömsen väiksemates operatsioonides, näiteks kaitses linna müüride ees karja ja tegi venelastele kiirrünnakuid. [4]
28. juunil osales Brömsen oma 120 ratsamehega aga suuremas ettevõtmises. Skytte oli plaaninud venelaste positsioonide vastu suurema rünnaku korraldada. Selles operatsioonis pidi tema ratsavägi kaevikuid mööda vaenlase taha jõudma ning nende taganemistee ära lõikama. Rünnak ei läinud aga plaanipäraselt. Brömsen ründas kaevikute asemel hoopis venelaste eelposte ning löödi sealt kiiresti minema. Siiski ei kandnud tema ratsavägi võrreldes teiste rünnakus osalenud üksustega eriti palju kaotusi. [5]
14. juulil nõustus linna komandant Tartu linna venelastele andma. Alistumistingimuste arutamiseks saadeti venelaste laagrisse Brömsen koos Johann Langega, kes mõlemad oskasid vene keelt. Siiski osutus just Brömsen Tartu ja Tallinna vahel oluliseks sidelüliks: ainult temal lubati Tallinna sõnumeid saata, kuna talle oli selleks spetsiaalne kood antud. [5]
Tegevus Lõuna-Eestis ja vangi langemine muuda
1704. aasta 24. novembril sai Brömsen tragunieskadroni ülemaks ja ooberstleitnandiks. [2]
Brömsen paiknes oma sõduritega Pärnu ja Tartu vahel, olles ainuke sealne Rootsi sõjaüksus. Siiski kaitses ta seda maad efektiivselt. 1706. aasta suvel aitas ta viljasaaki linnadesse viia ning tegi venelaste järel luuret. Vahel saatis ta ka väiksemaid sõjasalku välja, et lähikonna mõisatest vilja tuua. Sel ajal seadis ta oma staabi sisse Hummulis. Tema vägedel oli aga puudus nii varustusest kui ka sõduritest, mistõttu Brömsen kahtles, kas retki Tartumaale peaks jätkama. 1707. aasta jõulude ajal pidas Brömsen Antsla juures venelastega lahingu. [3][6]
1708. aasta 7. mail pidas Brömsen venelastega lahingu, kus ta aga kaotajaks jäi. Pärast seda langes ta venelaste kätte vangi. Venelaste võidule aitasid väidetavalt kaasa talupojad, kes ta reetsid, kuna Brömsen olevat neid rõhunud. Paari aasta pärast lubati tal kuueks kuuks Rootsi naasta, 1720. aastal läks ta taas Peterburi. 1729. aastal viidi ta Siberisse asumisele. Ta suri 1734. aastal Krasnojarskis. [4][2]
Isiklikku muuda
Magnus von Brömsen oli abielus kõigepealt Eva Wagneri ja siis Jakobina Appelgreniga. Nendest abieludest sündis neli last: Magnus von Brömsen, Jakob Johann von Brömsen, Eva von Brömsen ja Margareta Sofia von Brömsen. [1]
Viited muuda
- ↑ 1,0 1,1 "Lt. Col. Magnus von Brömssen, till Reijsala". Vaadatud 22.05.2023.
- ↑ 2,0 2,1 2,2 "Karl XII:s officerare. Biografiska anteckningar". Vaadatud 22.05.2023.
- ↑ 3,0 3,1 Kelch, Christian (2009). Liivimaa kroonika järg. Lk 183, 379–382, 401.
- ↑ 4,0 4,1 4,2 4,3 Laidre, Margus (2010). The Great Northern war and Estonia, The Trials of Tartu 1700-1708. Tõlkinud Ruustal, Piret. Tallinn: Argo. Lk 108–110, 113–114.
- ↑ 5,0 5,1 Laidre, Margus. The Great Northern War and Estonia. Lk 126–127, 144, 149.
- ↑ Eesti rahva ajaloost Põhjasõja ajal 1700-1721. 1960. Lk 90–91.