Madame de Pompadour

Madame de Pompadour
	Madame de Pompadour, François Boucher' maal (1756)
Sünninimi	Jeanne Antoinette Poisson
Sünniaeg	29. detsember 1721; Pariis, Prantsusmaa
Surmaaeg	15. aprill 1764; Pariis
Tegevusala	Louis XV armuke
Abikaasa	Charles Guillaume Le Normant d'Étiolles
Lapsed	Charles Guillaume Louis (1741–42); Alexandrine-Jeanne (1744–1754)
Autogramm

Madame de Pompadour ehk markiis de Pompadour, kodanikunimega Jeanne Antoinette Poisson (29. detsember 1721, Pariis, Prantsusmaa – 15. aprill 1764, Pariis) oli Prantsuse õukondlane, kuningas Louis XV favoriit ja 1745–1751 tema ametlik armuke.^[1] Ta hoolitses kuninga päevakava eest, oli hinnatud abiline ja nõuandja, vaatamata ta nõrgale tervisele ja paljudele poliitilistele vaenlastele. Kuningalt hankis ta endale ja sugulastele rea tiitleid ning rajas terve võrgustiku toetajatest ja sõltlastest. Madame de Pompadour vältis hoolikalt vastandumist kuningannale Marie Leszczyńskale. 8. veebruaril 1756 nimetati Madame de Pompadour kuninganna 13. saatjadaamiks, mis oli tollal õukonnas üks hinnatumaid ameteid.^[2]

Pompadour paistis silma arhitektuuri ja tarbekunstide, eriti portselanikeraamika toetajana. Samuti toetas ta valgustusajastu filosoofe, nende seas Voltaire'i. Kaasaegsed kriitikud pidasid tema poliitilist mõju kahjulikuks, kuid tänapäeva ajaloolased suhtuvad temasse positiivsemalt, rõhutades ta edu kunstide edendajana ning Prantsusmaa rahvusliku uhkuse kaitsjana – nii näiteks asutati tema algatusel 1751 Pariisis maailma vanim sõjaakadeemia École Militaire, 1756. aastal aga tänini tegutsev Sèvres'i portselanivabrik.^[3] Kunstiloolase Melissa Hyde'i sõnul ajendas Pompadouri-vastast kriitikat hirm muutuste ees ühiskondlikus ja soolises hierarhias, mida esindas madalale päritolule vaatamata esile tõusnud Pompadouri mõjuvõim.^[4]

Tema isa oli François Poisson, ema Madeleine de la Motteb. 1741. aastal abiellus ta Charles Guillaume Le Normant d'Étiolles'iga (1717–99).

Viited muuda

↑ Eleanor Herman, Sex with Kings: 500 Years of Adultery, Power, Rivalry, and Revenge (New York: Barnes and Noble, 2011), lk 9; Gere Charlotte and Marina Vaizey, Great Women Collectors (London: Philip Wilson, 1999), lk 45.
↑ Algrant, Christine Pevitt (2002). Madame de Pompadour Mistree of France. New York: Grove Press. Lk 9, 13, 115, 187.
↑ James A. Moncure, ed. Research Guide to European Historical Biography: 1450–present (4 vol 1992); 4:1646–53
↑ Hyde, Melissa (2000). "The "Makeup" of the Marquise: Boucher's Portrait of Pompadour at Her Toilette". The Art Bulletin. 82 (3): 457. DOI:10.2307/3051397. JSTOR 3051397.

Kirjandus muuda

Évelyne Lever. "Madame Pompadour (1721–1764): metress, poliitik, metseen" Tallinn: Kunst, 1997 (sari "Kuningaraamat")
Algrant, Christine Pevitt. "Madame de Pompadour: Mistress of France" (2003)
Jones, Colin. "Madame de Pompadour: Images of a Mistress" (2002)
Mitford, Nancy. "Madame De Pompadour" (1954)

Välislingid muuda

Madame de Pompadouri koduleht
Madame de Pompadour, Encyclopædia Britannica
Madame de Pompadour, Find a Grave
The real Madame de Pompadour, National Gallery
The Life of the Marquise de Pompadour in 3 minutes, Youtube, HistoryVersailles Channel, 10.11.2012

[1] Eleanor Herman, Sex with Kings: 500 Years of Adultery, Power, Rivalry, and Revenge (New York: Barnes and Noble, 2011), lk 9; Gere Charlotte and Marina Vaizey, Great Women Collectors (London: Philip Wilson, 1999), lk 45.

[:0-2] Algrant, Christine Pevitt (2002). Madame de Pompadour Mistree of France. New York: Grove Press. Lk 9, 13, 115, 187.

[3] James A. Moncure, ed. Research Guide to European Historical Biography: 1450–present (4 vol 1992); 4:1646–53

[4] Hyde, Melissa (2000). "The "Makeup" of the Marquise: Boucher's Portrait of Pompadour at Her Toilette". The Art Bulletin. 82 (3): 457. DOI:10.2307/3051397. JSTOR 3051397.

[1]

[2]

[3]

[4]