MINIX
Artiklis ei ole piisavalt viiteid. (Aprill 2020) |
MINIX on Andrew Tanenbaumi loodud pisike operatsioonisüsteem. Ta lõi MINIX-i kui näidise operatsioonisüsteemist oma raamatu "Operating Systems: Design and Implementation" (1987) tarvis. Raamat sisaldas 12 000 rida MINIX-i koodi ja lisaks sai lähtekoodi kaasa ka flopil. MINIX loodi ühilduma IBM PC-de ja IBM PC/AT arvutite jaoks, sest need oli siis kõige levinumad ja Tanenbaumile ka kättesaadavad. Hiljem lisandus muidki arhitektuure.[viide?]
 MINIX 3.1.2a laadimine | |
| Ettevõte/arendaja | Andrew S. Tanenbaum |
|---|---|
| OS-i tootepere | UNIXi-laadne operatsioonisüsteem |
| Stabiilne väljalase |
3.3.0 / 16.09.2014  |
| Saada olev(ad) keel(ed) | inglise keel |
| Litsents | BSD alates 2000. aastast |
Praegu on kasutusel MINIX 3 versioon, mille valmimisest anti teada 2005. aastal. Nagu ka eelmised versioonid, on ka tema eesmärk tegelikult tutvustada õpilastele ja huvilistele operatsioonisüsteemi ehitust. Seda on võimalik nüüd ka näiteks LiveCD-na kasutada või siis kuvatõmmistega vastavatel emulaatoritel käivitada.[viide?]
Seos Linuxiga muuda
Linus Torvalds kasutas ja hindas MINIXit, kuid tema loodu erines MINIXist päris palju. Võrreldes Linuxiga on MINIXi suurimaks erinevuseks tuuma ülesehitus. Linux kasutab monoliit tuuma, MINIX aga mikrotuuma. Tannenbaumi-Torvaldsi debatis ei kiitnud Tannenbaum seda otsust heaks ja veel 2006. aasta mais õigustas ta mikrotuuma kasutamist.[1] Kuna Linuxit arendati algselt MINIXis, siis päris Linux mitmed MINIXi omadused, nagu näiteks failisüsteemi.[viide?]
Kenneth Brown Alexis de Tocqueville Instituudist üllitas 2004. aasta mais raamatu "Samizdat"[2], kus ta väitis, et suur osa Linuxi tuuma koodist kopeeriti MINIXi koodist. Süüdistused lükati üleüldiselt ümber, Andrew Tanenbaum kritiseeris Kenneth Browni ja kirjutas pika vastuväite oma isiklikule veebilehele.[3][4]
Litsents muuda
Ajal, kui esimene MINIX ilmus, loeti selle litsentsi suhteliselt liberaalseks. Andrew Tanenbaum soovis kohe algul, et MINIXi lähtekood oleks kõigile vabalt kätte saadav. Seda selleks, et õpilastel ja raamatu kasutajatel oleks võimalik vabalt koodi uurida, muuta ja uusi programme arendada. Algul ei nõustunud sellega raamatu kirjastajad. Nimelt nad ei tahtnud, et raamatus oleks midagi sellist liidetud, mida kasutajad võivad ise kopeerida (näiteks lähtekood). Nii lahendati algul olukord nii, et MINIX-i litsentsitasu liideti raamatu hinnale. See muutis ka võimatuks MINIXi kasutamise vabalt jagatava operatsioonisüsteemi alusena. Kuid kui 1990. aastate alguses ilmusid Linux ja 386BSD operatsioonisüsteemid, siis õnnestus lõpuks ka MINIX muuta vabaks tarkvaraks.[viide?]
Aprillis 2000 muutus MINIX vabaks/avatud tarkvaraks lubava vaba tarkvara litsentsi alusel,[5] aga selleks ajaks oli MINIX oma võimalustelt teistest operatsioonisüsteemidest maha jäänud ja paljud entusiastid olid 1990. aastatel selle asemel Linuxile või mõnele BSD variandile üle läinud. Nii on MINIX praegused kasutajad peamiselt üliõpilased või hobikasutajad.[viide?]
Viited muuda
- ↑ Tanenbaum-Torvalds Debate: Part II
- ↑ Samizdat:And Other Issues Regarding the ëSourceí of Open Source Code
- ↑ Tanenbaum, Andrew S. 'Some Notes on the "Who wrote Linux" Kerfuffle'
- ↑ Tanenbaum, Andrew S. 'MINIX 3 FAQ'
- ↑ "MINIX 3 - License". Originaali arhiivikoopia seisuga 13. juuni 2007. Vaadatud 15. märtsil 2010.