Mālupe vald (läti keeles Mālupes pagasts) on vald Lätis Alūksne piirkonnas. Enne 2009. aasta haldusreformi kuulus vald Alūksne rajooni.

Mālupe vald

läti Mālupes pagasts

Pindala: 129,75 km²
Elanikke: 542 (1.01.2022)[1] Muuda Vikiandmetes
Rahvastikutihedus: 4,2 in/km²
Keskus: Mālupe
Mālupe mõisa hooned

Vald piirneb sama piirkonna Jaunanna, Maliena, Liepna ja Jaunalūksne vallaga, samuti ka Balvi piirkonna Vīksna ja Kubuli vallaga.

Valla pindala on 130 km². 2016. aasta seisuga elas seal 652 inimest.[2] Valla keskus on Mālupe küla, vallavanem on Iveta Priede.[3]

Loodus Redigeeri

Vald asub Ida-Läti madalikul. Selle kõrgeim koht (149,3 m) asub valla kaguosas. Valla suurim jõgi on Pedetsi jõgi, teine tähtsam jõgi on selle lisajõgi Sita jõgi.

Ajalugu Redigeeri

Aastal 1920 kuulus Mālupe valla aladel Mālupe mõisale 1131, aga Ērmaņi mõisale 314 hektarit maad.[4] Aastal 1935 oli Mālupe valla pindala 174,53 km² ja seal oli 2481 elanikku.[5] 1945. aastal moodustati valda Mālupe ja Maliena külanõukogud, aastal 1949 likvideeriti aga vald ametlikult. [6] Aastal 1990 muudeti külanõukogu vallaks. 2009. aastast kuulub vald Alūksne piirkonda.

Kaitstavad objektid Redigeeri

Muinsusmälestistest on riikliku kaitse all Betereva muinaskalmed, Tarvase muinaskalmed ja Upeskrasti muinaskalmed.[7] Kohaliku kaitse all on Mālupe mõisa hooned (häärber, vesiveski, ait), samuti ka Sofikalnsi karjamõisa ait.[8]

Looduskaitse all on Pumpuri tamm, Vecskanstnieki tamm, Stūrīši tamm, Bitītese tamm, Medņi tamm, Dobusilsi tammed, Dobusilsi künnapuu, Daumanti tamm, Zirdziņi tamm, Skaidrini tamm ja Priedulāji künnapuu. Valda jääb ka 1325 ha suurune Jaunanna hoiuala.[9]

Asustus Redigeeri

Aastal 2011 elas vallas 562 lätlast, 65 venelast, 2 valgevenelast, 5 ukrainlast, 1 poolakas ja 1 leedulane.[10]

Valla külad on:

Küla Küla tüüp Elanike arv [11]
Alodzene mazciems 17 (2007)
Bāterava mazciems 7 (2007)
Briedinieki skrajciems
Grundas mazciems 16 (2007)
Mālupe vidējciems 184 (2019)
Mežnieki mazciems 7 (2007)
Miški skrajciems 24 (2007)
Sofikalns mazciems 64 (2019)
Žērveļi mazciems 15 (2007)
Tarvas skrajciems 32 (2007)

Ülejäänud valla elanikud elasid külade koosseisu mitte kuuluvates taludes.[11]

Viited Redigeeri

  1. Pilsētu (blīvi apdzīvotu) un lauku (reti apdzīvotu) teritoriju iedzīvotāju skaits reģionos, pilsētās, novados un pagastos (pēc administratīvi teritoriālās reformas 2021. gadā) – Teritoriālā vienība, Laika periods un Rādītāji, vaadatud 22.12.2022.
  2. Latvijas iedzīvotāju skaits pašvaldībās (pagastu dalījumā). Iedzīvotāju reģistra statistika uz 01.01.2016, Pilsonības un migrācijas lietu pārvalde.
  3. Alūksnes novads, vaadatud 26.06 2017
  4. Latviešu konversācijas vārdnīcas XIII sējuma 25553-25554 slejas. Rīga: 1935.-1936.
  5. Latvijas pagasti. Enciklopēdija. Rīga : A/S Preses nams. 2001—2002. ISBN 9984-00-4 12-0.
  6. Okupētās Latvijas administratīvi teritoriālais iedalījums. Latvijas Valsts arhīvu ģenerāldirekcija. Rīga, 1997. ISBN 9984-9256-0-9
  7. Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija, vaadatud 08.06 2019
  8. Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija, vaadatud 08.06 2019
  9. Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā OZOLS, vaadatud 25.07 2017
  10. Ethnic composition of Latvia 2011
  11. 11,0 11,1 Vietvārdu datubāze. Latvijas Ģeotelpiskās informācijas aģentūra.

Välislingid Redigeeri