Luossajärvi
Luossajärvi põhjasaami keeles Luossajávri on järv Rootsis Lapimaa maakonnas Jukkasjärvi kihelkonnas Norrbotteni läänis Kiruna vallas Kirunast läänes Luossavaara lääneedelanõlvade kõrval. Järve lahutab linnast ja mäest Malmbanan. Geograafilised koordinaadid on 67° 51′ 52″ N, 20° 11′ 15″ E.
.jpg)
.jpg)
Pindala on 2 km², kõrgus merepinnast on 498 m, rannajoone pikkus on 7,66 km.
Järve kagutipust saab alguse Luossajoki. Järv kuulub Tornio jõe peavalgalasse.
Kaevandusettevõte LKAB on järve lõunaosa vähehaaval tühjendanud, et oleks võimalik kaevandada nn järvemaaki, Kiirunavaara rauamaagimaardla osa, mis paikneb järve all. Kuivendatud piirkonnad koosnevad peamiselt soomaadest.
Nimi muuda
Põhjasaamikeelne nimi Luossajávri tuleb sõnadest luossa 'lõhe' ja jávri 'järv' ja tähendab 'lõhejärv'. Nimi on motiveeritud meriforelli kunagise ohtrusega järves.
Keskkonnaprobleemid muuda
Vee keemilised analüüsid Luossajärvi allesjäänud osas osutavad kaevandamise mõjule. Hoolimata rangetest keskkonnanõuetest on järves on suur sulfaatioonide, nitritioonide ja nitriidioonide sisaldus. Suur sulfaatioonide sisaldus osutab ulatuslikule põhiliselt karbonaate ja sulfiide sisaldava materjali murenemisele. Viscaria vasekaevanduse tammide lekke tõttu on järves ka suur vasesisaldus.
Kalad muuda
Luossajärvi on kalastamiseks sobiv järv. Igal talvel korraldatakse järve jääl õngitsemisvõistlusi. Algselt elasid järves ahven, meriforell ja haug, kuid nüüdseks on neist looduslikult alles ainult ahven. Meriahvena looduslikud koelmud on kadunud, kuid LKAB laseb igal aastal järve meriahvenaid. Vette on lastud ka muud liiki kalu, sealhulgas merisiiga, harjust, arktika paaliat, vikerforelli ning splaket (isase ameerika paalia ja emase halli paalia ristandit).
Osavalgala muuda
Luossajärvi kuulub osavalgalasse (753550-168499), mida SMHI nimetab Utloppet av Luossajärvi. Osavalgala keskmine kõrgus on 528 m üle merepinna ja pindala on 11,78 km². Ülesvoolu pole ühtegi valgala. Luossajokist, mis valgala veed endasse võtab, jõuab vesi merre pärast 2 veekogu läbimist 390 km kaugusel. Valgala koosneb suuremalt jaolt metsast (18 %), avamaast (27 %) ja märgaladest (16 %). Valgalal on 2,45 km² veekogusid, nii et veepindala on 18,4 %. Hoonestus piirkonnas katab 2,69 km² ehk 20 % valgalast.