Loomarünnak
Loomarünnakuteks loetakse loomade rünnakud inimeste ja neile kuuluvate kodu- ja kariloomade vastu. Rünnakute tagajärjel hukub igal aastal tuhandeid inimesi ning miljonid saavad raskelt vigastada.
Levinud rünnaku viisiks on hammustamine, putukatel ka putukapisted. Skorpionilised võivad aga salvata. Kõige sagedasem looma poolt inimesele tekitatud vigastus on koerahammustus.[1] Inimestel esineb aastas kümneid miljoneid koerahammustusi ja ligi viis miljonit maohammustust.[2] Palju esineb ka kassi- ja ahvihammustusi.[2]
Eestis põhjustavad valdava osa loomarünnakuid koerad ja kassid. Vähesel määral registreeritakse rünnakuid rottidelt, hiirtelt ja teistelt loomadelt.[3][4] Rästikuhammustusi registreeritakse Eestis aastas alla saja[5] ning putukatest võivad elule ohtu kujutada eelkõige ainult kiletiivalised (mesilased, herilased)[6]. Hundi- ja karurünnakud on potentsiaalselt kõige ohtlikumad, aga neid esineb väga harva.[7][8]
Kuigi rünnak ise ei pruugi olla surmav, siis võib rünnatu selle käigus nakatuda haiguste või parasiitidega. Nii võivad näiteks sääsed edasi kanda malaariat ja teisi inimestele ohtlikke haigusi. Koerad võivad aga edasi kanda marutaudi, tsetsekärbsed unitõbe ja puugid puukentsefaliiti. Ründajalt edasi kandunud suu mikrofloora või rünnatava nahalt haava sattunud bakterid võivad aga tekitada infektsioone[9].
Maismaaselgroogsetest on vähemalt 262 liigi puhul esinenud konflikti inimesega, kus nad on rünnanud inimest, koduloomi või viljasaaki. Selliste konfliktide puhul võivad inimesed püüda ründajaid endid hävitada, mis on probleemiks aga ohustatud liikide puhul.[10] Seejuures on inimesed juba põhjustanud paljude suurimetajate (nagu mõõkhambulised tiigrid) väljasuremise.[11]
| Loom | Hinnanguline hukkunud inimeste arv aastas |
Märkused |
|---|---|---|
| Sääselised | 725 000 | Põhjuseks malaaria jt haigused |
| Maolised | 94 000 – 138 000 | Lisaks 400 000 juhtumit aastas, mis toovad kaasa amputatsioone, eluohtlikke infektsioone jm[2] |
| Koerad | 35 000 – 59 000 | Eelkõige läbi nakatumise marutaudi |
| Röövlutiklased | 10 000 – 12 000 | Nakatumine haigustekitajaga Trypanosoma cruzi |
| Tsetsekärbes | 10 000 | Kannab edasi unehaigust trüpanosomiaasi |
| Skorpionilised | 3300 | |
| Krokodillilised | 1000 | |
| Elevandid | 500–600 | |
| Jõehobud | 500 | |
| Lõvid | 22–200 | |
| Kiletiivalised | üle 135[12][13] | |
| Viited: [14][15] | ||
Vaata ka muuda
Viited muuda
- ↑ Loomahammustus kliinik.ee
- ↑ 2,0 2,1 2,2 Animal bites WHO, 5. veebruar 2018
- ↑ "Eesti elanikud langevad harvemini loomarünnakute ohvriks" Postimees, 17. detsember 2014
- ↑ "Koerarünnakud Tallinnas sagenevad: "Tavaliselt rõhutavad rünnanud looma omanikud, et just neil on kõige rahulikum koer!"" Eesti Ekspress, 1. detsember 2021
- ↑ Rästikuhammustus Terviseameti mürgistusteabekeskus (vaadatud 11. juulil 2022)
- ↑ Putukad Terviseameti mürgistusteabekeskus (vaadatud 11. juulil 2022)
- ↑ "Karu rünnaku ohver: Kahe hüppega oli karu mul peal!" Maaleht, 21. aprill 2011
- ↑ "Lugejakiri: Hunt on varem Eestis inimest rünnanud küll" Eesti Jahimeeste Selts, 6. august 2019
- ↑ Brook, I. Management of human and animal bite wound infection: An overview. Curr Infect Dis Rep 11, 389–395 (2009).
- ↑ Denise F. Torres, Eduardo S. Oliveira, Rômulo R. N. Alves Conflicts Between Humans and Terrestrial Vertebrates: A Global Review Tropical Conservation Science. 2018.
- ↑ "Suurimetajad kadusid inimtegevuse tõttu" ERR Novaator, 20. aprill 2018
- ↑ Feás, X.; Vidal, C.; Remesar, S. What We Know about Sting-Related Deaths? Human Fatalities Caused by Hornet, Wasp and Bee Stings in Europe (1994–2016). Biology 2022, 11, 282.
- ↑ QuickStats: Number of Deaths from Hornet, Wasp, and Bee Stings,* Among Males and Females — National Vital Statistics System, United States,† 2000–2017
- ↑ Top 10: World’s most dangerous animals sciencefocus.com
- ↑ "These Are The Top 15 Deadliest Animals on Earth" sciencealert.com, 2018