Looduslik pühapaik
Looduslik pühapaik on maa- või veeala, millel on rahvastele ja kogukondadele eriline vaimne tähendus.
Looduslikke pühapaiku võib jaotada välisilme põhjal ühendmälestisteks (hiielaadsed pühapaigad) ning üksikmälestisteks (üksikud pühad puud, kivid, allikad jm).
Rühmitamine on võimalik ka muude tunnuste alusel:
- kasutajaskonna järgi:
- kasutusaja järgi:
- tähtpäevaline kasutamine (hiied, Miikse Jaanikivi)
- vajadusest lähtuv ebakorrapärane kasutamine (enamik ravipaiku, ristipuud jm);
- kasutusviisi järgi:
- ravimine, palvetamine, ohverdamine, matuse- jm tavad;
- asukoha järgi:
- ajaloolises talu- või külakohas ning selle naabruses
- ajaloolisest asustusest eemal loodusmaastikul
- ajalooliste teede ääres.
Looduslikke pühapaiku võib pidada üheks pühapaikade alaliigiks.
Vaata kaRedigeeri
VälislingidRedigeeri
- Looduslikud pühapaigad Juhend kaitsealade valitsejatele, Maavald, vaadatud 28.01.2014
- Riigikogu toetusrühm arutab looduslike pühapaikade olukorda, Riigikogu, 28. jaanuar 2014
- Juku-Kalle Raid: Eesti pühapaigad tuleb turismi eesmärgil tähistada, ERR, 29. jaanuar 2014