Longinus

Longinus oli apokrüüfilises Nikodeemuse evangeeliumis^[1], samuti Kuldlegendi järgi Vana-Rooma armee ohvitser, tsentuurio, kes torkas ristilöödud Jeesuse külge odaga (Johannese 19:34^[2]); traditsiooni kohaselt samastatakse ta väeülema või sadakonnaülemaga, kes nii Matteuse evangeeliumi kui ka Markuse evangeeliumi järgi tunnistas, et Jeesus on Jumala poeg (Matteuse 27:54^[3], Markuse 15:39^[4]), kuigi ta nime tekstis ei mainita. Kiriku pärimuse järgi suri Longinus hiljem märtrina.

Nimest muuda

Nimi Longinus on tõenäoliselt latiniseeritud vorm kreeka sõnast λόγχη lonche 'oda', mis esineb Johannese evangeeliumis^[5]. Nimi esineb esmakordselt Rabula evangeliaari illustratsioonil aastast 586, kirjutatuna oda hoidva sõduri kõrvale kreeka tähtedega kujul LOGINOS (ΛΟΓΙΝΟϹ)^[6]. Püha oda või Longinuse oda nime kandev odaots leiab mainimist 6. sajandil Jeruusalemmas asuvate reliikviate hulgas, kuid puuduvad igasugused teated Longinuse-nimelise sõduri kohta.

Austamine muuda

Longinust austatakse märtrina roomakatoliku kirikus, õigeusu kirikus ja Armeenia Apostlikus kirikus. Rooma martüroloogiumides on tema püha 16. oktoobril, kusjuures ei öelda midagi tema märterluse kohta, vaid ainult seda, et ta avas oma odaga Issanda külje^[7]. Enne aastat 1969 oli pühaku päevaks roomakatoliku kirikus 15. märts. Õigeusu kirikus mälestatakse teda 16. oktoobril, Armeenia Apostlikus Kirikus 22. oktoobril.

Ikonograafia muuda

Paljudel vanematel ristilöömise stseenidel kujutatakse Longinust risti all oda hoidmas, enamasti koos teise sõduri Stephatoniga, kes ulatab Jeesusele kepi otsas käsna äädikaga segatud veiniga. Figuurid on paigutatud sümmeetriliselt teine teisele poole ristipuud^[8]. Ta on alati sõjamehe riietes ja turvises, vahel aupaistega, kuid mitte alati. Võib olla nii jalgsi kui ka hobuse seljas ja enamasti kujutatakse teda üles ristilöödu poole vaatavana.

Kuldlegendis on pärimus, mille kohaselt Kristuse küljehaavast tilkunud veri sattus pimedale Longinusele silmadesse ja muutis need nägijaks. Seejärel sai temast kristlane, kes suri Kapadookias märtrisurma. Mõned kunstnikud on kujutanud nägijaks saamise momenti, näiteks on Lorenzo ja Jacopo Salimbeni maalitud ristilöömise seinamaalil veri jooksnud mööda oda ta silma, ja kõrvalseisja proovib seda ära pühkida^[9]. 1180. aastatest pärit freskol Aquileia Santa Maria Assunta basiilika krüptis on kõige parempoolsem figuur aupaistega ja sõduririietes, ta silmad on pupillideta ja ta on tõstnud žestiks käe.

Üksikuna portreteerituna esineb pühak väga harva. Tuntuim kujutis on Lorenzo Bernini skulptuur Rooma Peetri kirikus, pühaku atribuudiks on traditsiooniliselt oda. Enamasti esineb ta narratiivsetes ristlöömise stseenides lihtsalt kohalolijana, kuid ühel erandlikul 15. sajandist pärineval stseenil Weingarteni kloostrikiriku Püha Vere triptühhonil on ta kujutatud Kristuse veretilku ristilt pudelisse kogumas.

Pildid muuda

Ristilöömine. Rabula evangeliaar, 6. sajand
Fra Angelico fresko, 14. sajandi keskpaik
Longinus pildi paremal serval Matthias Grünewaldi ristiöömisstseenis
Püha Longinus Bom Jesus do Monte kiriku skulptuuride hulgas Bragas
Tsentuurio Longinus 17. sajandi vene ikoonil märtri atribuuti, väikest risti hoidmas
Bernini skulptuur pühast Longinusest
Fresko Vyšehradi uusgooti Peetruse ja Pauluse basiilikas Prahas

Viited muuda

[1] ttps://www.ortodoksi.net/index.php/Longinos_Kesarealainen

[2] ttps://piibel.net/#q=Jh%2019

[3] ttps://piibel.net/#q=Mt%2027

[4] ttps://piibel.net/#q=Mk%2015

[5] Saint Longinus: The Iconography. - christianiconography.info

[6] The Crucifixion and Resurrection. - christianiconography.info

[7] Saint Longinus: The Iconography. - christianiconography.info

[8] Plaque with the Crucifixion. - christianiconography.info

[9] Lorenzo and Jacopo Salimbeni, The Crucifixion. - christianiconography.info

[1]

[2]

[3]

[4]

[5]

[6]

[7]

[8]

[9]