Lokao
Lokao (nimetus pärineb hiina keelest, hääldatuna umbes "lü-kao" või "lü-tšiao"[1]), ka hiina indigo ehk hiina roheline[2] on rohelise tooniga looduslik värvaine, mida saadakse mõnede Hiinas kasvavate türnpuu (Rhamnus sp.) liikide koorest, lehtedest ja marjadest[3], täpsemalt nende mahlast.
_(20371644233).jpg)
Rahvusvahelises värvainete indeksis kannab lokao tähist NG1 (Natural Green 1)[4]. Ingliskeelses kirjanduses on sage sünonüüm Chinese Green 'hiina roheline'[5].
muuda
Eestikeelses kirjanduses leiduvad nimetused "hiina roheline" või "hiina roheline indigo"[6]. Ingliskeelses kirjanduses võib sõna lokao tähistada nii värvainet kui türnpuuliiki Rhamnus globosa.
Värvaine saamine muuda
Lokao värvaine allikatena on nimetatud hiina türnpuud (Rhamnus utilis) ja samas regioonis kasvavaid teisi türnpuuliike, nagu värvi-türnpuu (Rhamnus saxatilis subsp tinctoria), dauuria türnpuu (Rhamnus davurica) ja Rhamnus globosa. Värvainet toodeti puude koorest ja lehtedest, mida töödeldi kuuma veega ning jäeti lahus pikaks ajaks seisma, värvaine setitati kasutades potast või lubjapiima ning filtreeriti bambuskorvide, paberi ja puuvilla abil[7]. Türnpuude marjadest toodeti ka halvasti lahustuvat rohelist vesivärvi - taimeosad jahvatati ning segati maarjasega, nii saadud segu kuivatati ning pressiti sinakasrohelisteks tükkideks[8].
Värviv komponent sisaldab happelist ühendit lokaoonhapet C42H48O27[7] ja suhkrut lokaoosi[9].
Värvaine kasutamine muuda
Värvainet on kasutatud puuvilla ja siidi värvimiseks. Toon on vähese valguskindlusega, kergesti pleekiv[10]. Nõrgalt aluselises lahuses värvides kinnitub roheline värvitoon puuvillakiule ilma peitsaineta. Lokao'ga on võimalik eelpeitsitud kiudu värvida nagu küüpvärvainega, siis saadakse sinine toon. Samuti on ta hiina rohelise pigmendi nime all kasutust leidnud akvarellides (annab sügava sinakasrohelise tooni)[11], trükivärvides ja lakkides[12].
Esimesed teated "hiina rohelisest" jõudsid Euroopasse 18. sajandi lõpul[13]. 19. sajandi keskpaigas, kui Hongkong läks Suurbritanniale, sai lokao Euroopas laiemalt tuntuks ja sai lühiajaliselt peadpööritava populaarsuse osaliseks[14]. Värvainega värvitud tekstiilid paistsid ühtmoodi säravalt rohelised nii loomulikus kui kunstvalguses[15]. Edu jäi lühiajaliseks, sest vähese valguskindluse tõttu ei suutnud lokao võistelda peatselt ilmunud aniliinvärvidega.
Viited muuda
- ↑ Shizhen Li, G. A. Stuart, P. Smith. Chinese Medicinal Herbs: A Modern Edition of a Classic Sixteenth-Century Manual. Courier Corporation, 2003. Lk 373
- ↑ Kunstileksikon. Eesti Klassikakirjastus, 2001
- ↑ http://www.efloras.org/florataxon.aspx?flora_id=2&taxon_id=200013385
- ↑ http://www.artiscreation.com/green.html#.XBfSEmgzaUk
- ↑ http://www.faculty.ucr.edu/~legneref/botany/tandye.htm
- ↑ "Eve Järvoja. Välismaised värvained. - Renovatum anno 1991" (PDF). Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 14. detsember 2018. Vaadatud 17. detsembril 2018.
- ↑ 7,0 7,1 Biochemisches Handlexikon: VI. Band: Farbstoffe der Pflanzen- und der Tierwelt, lk 166–168
- ↑ G. H. Hurst, H. B. Stocks. Dictionary of Chemicals and Raw Products Used in the Manufacture of Paints ..., 1917. Lk 98
- ↑ https://www.gutenberg.org/files/56344/56344-h/56344-h.htm#Page_129 G. Terry. Pigments, paint and painting. London, 1893. lk 129
- ↑ http://www.artiscreation.com/green.html#NG1
- ↑ http://www.artiscreation.com/green.html#.XBfzimgzaUk
- ↑ Kunstileksikon.Eesti Klassikakirjastus, 2001
- ↑ F. Brunello. The Art of Dyeing in the History of Mankind. Lk 73
- ↑ "Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 18. detsember 2018. Vaadatud 17. detsembril 2018.
{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link) - ↑ http://cameo.mfa.org/wiki/Lokao
Välislingid muuda
- Lokao portaalis CAMEO: Conservation & Art Materials Encyclopedia Online
- Rhamnus globosa värvitaimena Plants for a Future (PFAF) andmebaasis
- Lokao Brockhausi ja Efroni entsüklopeedias (vene keeles)
- Lokao teatmeteoses Lexikon der gesamten Technik und ihrer Hilfswissenschaften, Leipzig 1908., S. 198. (saksa keeles)