Ava peamenüü
Türnpuuliik Rhamnus globosa herbaarlehel all paremal, sünonüümi Rhamnus Meyeri all
Artikkel lokao ekstraheerimise kohta harilikust türnpuust (Rhamnus cathartica) väljaandes Scientific American, New York, 1860

Lokao (nimetus pärineb hiina keelest, hääldatuna umbes "lü-kao" või "lü-tšiao"[1]) on rohelise tooniga looduslik värvaine, mida saadakse mõnede Hiinas kasvavate türnpuu (Rhamnus sp.) liikide koorest, lehtedest ja marjadest[2], täpsemalt nende mahlast.

Rahvusvahelises värvainete indeksis kannab lokao tähist NG1 (Natural Green 1)[3]. Ingliskeelses kirjanduses on sage sünonüüm Chinese Green 'hiina roheline'[4].

SõnavaraRedigeeri

Eestikeelses kirjanduses leiduvad nimetused "hiina roheline" või "hiina roheline indigo"[5]. Ingliskeelses kirjanduses võib sõna lokao tähistada nii värvainet kui türnpuuliiki Rhamnus globosa.

Värvaine saamineRedigeeri

Lokao värvaine allikatena on nimetatud hiina türnpuud (Rhamnus utilis) ja samas regioonis kasvavaid teisi türnpuuliike, nagu värvi-türnpuu (Rhamnus saxatilis subsp tinctoria), dauuria türnpuu (Rhamnus davurica) ja Rhamnus globosa. Värvainet toodeti puude koorest ja lehtedest, mida töödeldi kuuma veega ning jäeti lahus pikaks ajaks seisma, värvaine setitati kasutades potast või lubjapiima ning filtreeriti bambuskorvide, paberi ja puuvilla abil[6]. Türnpuude marjadest toodeti ka halvasti lahustuvat rohelist vesivärvi - taimeosad jahvatati ning segati maarjasega, nii saadud segu kuivatati ning pressiti sinakasrohelisteks tükkideks[7].

Värviv komponent sisaldab happelist ühendit lokaoonhapet C42H48O27[6] ja suhkrut lokaoosi[8].

Värvaine kasutamineRedigeeri

Värvainet on kasutatud puuvilla ja siidi värvimiseks. Toon on vähese valguskindlusega, kergesti pleekiv[9]. Nõrgalt aluselises lahuses värvides kinnitub roheline värvitoon puuvillakiule ilma peitsaineta. Lokao'ga on võimalik eelpeitsitud kiudu värvida nagu küüpvärvainega, siis saadakse sinine toon. Samuti on ta hiina rohelise pigmendi nime all kasutust leidnud akvarellides (annab sügava sinakasrohelise tooni)[10].

Esimesed teated "hiina rohelisest" jõudsid Euroopasse 18. sajandi lõpul[11]. 19. sajandi keskpaigas, kui Hongkong läks Suurbritanniale, sai lokao Euroopas laiemalt tuntuks ja sai lühiajaliselt peadpööritava populaarsuse osaliseks[12]. Värvainega värvitud tekstiilid paistsid ühtmoodi säravalt rohelised nii loomulikus kui kunstvalguses[13]. Edu jäi lühiajaliseks, sest vähese valguskindluse tõttu ei suutnud lokao võistelda peatselt ilmunud aniliinvärvidega.

ViitedRedigeeri

VälislingidRedigeeri