Küüpvärvaine
Küüpvärvaine (saksa keeles Küpenfarbstoff) on saksa keelest tuletatud termin selliste värvainete kohta, mis värvimisprotsessis redutseeritakse lahustuvateks värvituteks leukoalusteks ja hiljem oksüdeeritakse uuesti värvilisteks lahustumatuteks ühenditeks[1].
muuda
Eesti keeles on kasutatud küüpvärvaine kohta ka omatüvelist sõna kahjavärv ja potisinise kohta kahjasinine. Keemianomenklatuuri komisjoni soovitusel tuleks segadusttekitavat sünonüümi vältida[2], sest kahjavärviks on enamasti nimetatud lepakoortest saadud mustjaspruuni värvi või raudvitrioli, nn kübaramusta[3].
Näiteid muuda
Tuntuim küüpvärvaine on indigo, mis pärast värvimislahusest välja võtmist peab sinise värvuse saavutamiseks õhuhapniku toimel oksüdeeruma[4]. Selline looduslik värvaine on ka purpurtigudest saadav purpur ja hiina indigoks nimetatud lokao[5]. Küüpvärvid on ka kõik indigo derivaadid nagu näiteks indigokarmiin, ja tänapäeval kivisöetõrvast sünteesitud indantreenvärvid, mida leidub paljudes värvitoonides.
Viited muuda
- ↑ http://www.coloria.net/varit/kyyppivarit.htm
- ↑ "Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 15. detsember 2018. Vaadatud 14. detsembril 2018.
{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link) - ↑ http://eki.ee/dict/qs/index.cgi?Q=kahi
- ↑ http://loodusvarvid.blogspot.com/2017/09/potisinine-see-paris.html
- ↑ "Eve Järvoja. Välismaised värvained. - Renovatum anno 1991" (PDF). Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 14. detsember 2018. Vaadatud 14. detsembril 2018.