Lörts
|
See artikkel räägib sademetest; perekonnanime kohta vaata artiklit Lobjakas (perekonnanimi) |
Lörts (ka lobjakas) on sademete liik, mis koosneb nii lumest kui ka vihmast. Lörtsi sajab tavaliselt hilissügisel ja varakevadel, ka talvel sulailma ajal. Lörts tekib, kui õhutemperatuur troposfääri allosas ületab 0 °C.
Lörts tähendab veel laket või lurri, aga ka midagi õhukest ja viletsat.[1]
Eesti murretes on lörtsi vasted ka lobi, lodu, lonts, lopak, lort, lorts, lots, lott, lärts, lätsak, lött, pärts jne.[2]
Ohud muuda
Lörts ei käitu Newtoni vedelikuna ning esineb enamjaolt kui tahke mass. Kui lörtsi sisemised nihkejõud tõusevad üle kindla taseme, võib mass väga ootamatult muutuda vedelaks, mistõttu lörtsi käitumist väga raske ennustada.[3]
Teedel olev lörts võib muuta teed libedaks ning pikendada sõidu- ja veoautode pidurdusteekonda, suurendades tagant otsasõitude ja muude liiklusõnnetuste tõenäosust. Lörts võib olla probleemiks ka lennuradadel, kuna lennuki ratastele mõjuv lörts võib õhkutõusmisel avaldada vastupanuvõimet, muutes liikumise ebastabiilseks ja põhjustada õnnetusi. Lörts oli näiteks üks 6. veebruaril 1958 aset leidnud Müncheni lennuõnnetuse põhjuseid.[4]
Viited muuda
- ↑ Eesti õigekeelsussõnaraamat.
- ↑ Väike murdesõnastik.
- ↑ Slushflow disasters in Japan and its characteristics. Annals of Glaciology.
- ↑ Snow & Ice - FHWA Road Weather Management. ops.fhwa.dot.gov. Retrieved 2018-05-19.
 |
Tsitaadid Vikitsitaatides: Lörts |