Ava peamenüü
Leedu miinijahtija Suduvis 2007. a
Leedu miinijahtija Suduvis 2007. a
Teenistuskäik
Saksamaa
Ehitaja Burmester Werft
Kasutusele võetud 1958-1960
Laeva üldandmed
Klass ja tüüp Lindau
Veeväljasurve 465 t
Pikkus 47,1 m
Laius 8,3 m
Süvis 3 m
Kere Puit
Sõsarlaevad 18
Peamasinad 2 diiselmootorit 2490 kW
Abimasinad 5 generaatorit
Käiturid 2 muudetava sammuga sõukruvi, hiljem 2 pöörataval sambal sõukruvi.
Kiirus 16,5 sõlme
Sõidukaugus 900 meremiili (14 sõlme)
Meeskond 44-46 in
Relvastus 1x 40mm kahur Bofors; 2x Stinger 2 või 2x 12,7mm kuulipildujad; 4 süvaveepommihoidjat, miinide avastamise sonar; allveerobot; miinide veeskamise võime.
Miinijahtija Weilheim Wilhelmshavenis mereväemuuseumis
Ulm (klass 351) ja Minden (klass 331) Põhjamerel 1996. aastal.

Lindau-klass (klass 320, 331, 351) on Lääne-Saksamaal külma sõja ajal ehitatud miinilaevade seeria. Algselt ehitati laevad miinitraaleriteks, hiljem aga ehitati ümber miinijahtijateks või mehitamata kaater-miinitraalerite juhtlaevadeks. Ei ole enam üldjuhul aktiivses kasutuses.

Sisukord

AjaluguRedigeeri

Laevad ehitati 1958–1960 Burmester Werfti tehases. Tegemist oli teadaolevalt esimese sõjajärgsel Saksamaal ehitatud sõjalaevaga. Kokku ehitati 18 miinitraalerit (klass 320), millest ajavahemikul 1970–1983 ehitati 12 ümber miinijahtijateks (klass 331) ja 6 kaatertraalerite juhtlaevadeks (klass 351). Laevad teenisisd Saksamaal 4., 6., ja 8. miinitraalerite divisjonis. 1998–2001 läks neist enamus edasi teiste riikide kätte:

2000. aasta sügisel arvati viimased Lindau-klassi laevad Saksamaal teenistusest välja. 1 on säilitatud mereväemuuseumis Wilhelmshavenis ja 1 noortekeskusena Duisburg-Ruhrortis. 1 laev on järelturufirma VEBEG müügist leidnud kasutuse ka eramootorjahina Itaalias.

Järglaseks on Frankenthal-klassi miinijahtija (klass 332).

Lindau-klassi laevadRedigeeri

  1. Lindau – teenistusse võetud 24.04.1958; ümber ehitatud 1978 (klass 331); 29.09.2000 – 26.03.2009 Eesti Mereväes EML Sulev M312; alates 2010 muuseumlaev Tallinnas Lennusadamas.
  2. Göttingen
  3. Koblenz
  4. Wetzlar
  5. Tübingen
  6. Schleswig
  7. Paderborn
  8. Weilheim – teenistusse 28.01.1959; ümber ehitatud 1978 (331); teenistusest välja 30.06.1995; muuseumlaev mereväemuuseumis Wilhelmshavenis.
  9. Cuxhaven – teenistusse 11.03.1959; ümber ehitatud 1979 (331); 23.03.2000 – 26.03.2009 Eesti Mereväes EML Wambola M311; müüdud erakätesse ja seisab väärismetallist puhastatuna Tallinnas Lennusadamas (2013).
  10. Düren
  11. Marburg
  12. Konstanz
  13. Wolfsburg
  14. Ulm
  15. Flensburg – teenistusse 22.01.1960; ümber ehitatud 1972 (331); 26.06.1991 teenistusest välja arvatud; hiljem noortekeskus Duisburg-Ruhrortis.
  16. Minden – teenistusse 22.01.1960; ümber ehitatud 1978; alates 15.11.1998 Gruusia Rannavalves Aeti P22, uputati 08.2008 Vene dessantväelaste poolt Poti sadamas; tõsteti üles, edasine saatus ebaselge.
  17. Fulda – teenistuses 05.03.1960 – 26.03.1992; järelturufirmale.
  18. Völkingen

KirjeldusRedigeeri

Lindaud ehitati erinevast väärispuidust kerega, et vähendada magnetvälja. Kere oli jagatud sektsioonideks. Üldiselt kasutati võimalikult mittemagnetilisi materjale. Algul olid laevad kahe pika sõuvõlliga ja muudetava sammuga sõukruvidega, kuid hiljem ehitati ümberpööratavate püstsammastega sõukruvidele, mis suurendas manööverdusvõimet.

Vaata kaRedigeeri