Ava peamenüü
Akadeemia peakorter Halles
Saksa-Rooma riigi keiser Leopold I, kelle järgi sai oma nime Leopoldina

Saksa Loodusuurijate Akadeemia Leopoldina – Rahvuslik Teaduste Akadeemia (saksa keeles Deutsche Akademie der Naturforscher Leopoldina – Nationale Akademie der Wissenschaften) on Saksamaa teadusakadeemia.

Leopoldina on mittetulundusühing, mida finantseerivad Saksamaa valitsus ja Saksi-Anhalti liidumaa valitsus. 2008. aastal sai Leopoldina Saksamaa esimeseks rahvuslikuks teadusakadeemiaks.

Leopoldina on Saksamaa vanim loodusuurijaid ühendav teadusühing, mis asutati 1652. aastal Schweinfurtis Baieris esialgse nimega Academia Naturae Curiosorum. 1687. aastal kinnitas Saksa-Rooma keiser Leopold I akadeemia Püha Rooma riigi akadeemiaks (ametliku nimega Sacri Romani Imperii Academia Caesareo-Leopoldina Naturae Curiosorum). Karl VI valitsemise ajal sai akadeemia 1712. aastal ametlikuks nimeks Kaiserlich Leopoldinisch-Carolinische Akademie der Naturforscher ja Franz I valitsemise ajal (keiser 1745–1765) sai ametlikuks nimeks Academiae Caesareae Leopoldino-Franciscanae Naturae Curiosorum. Ajapikku tuli käibele tänapäeval laialt pruugitav akadeemia nime mugandatud lühivorm Leopoldina

1878. aastast asub akadeemia püsivalt Halles Saksi-Anhaltis (varem sõltus akadeemia asupaik presidendi elukohast)[1]. 1930. aastatel, natsirežiimi ajal, heideti akadeemiast välja paljud juudi soost liikmed[1]. Teise maailmasõja järel Nõukogude okupatsioonitsoonis moodustatud Saksa Demokraatliku Vabariigis säilitas Leopoldina suhtelise sõltumatuse. Leopoldina on 1994. aastal asutatud Euroopa akadeemiate ühendus ALLEA liige.

Sisukord

LiikmeskondRedigeeri

Akadeemia liikmeskonda on kuulunud teiste seas ka Johann Wolfgang von Goethe, Charles Darwin, Max Planck, Marie Curie, Albert Einstein, Ernest Rutherford, Nikolai Vavilov. 1789. aastal valis akadeemia oma liikmeskonda esimese naise – Keiserliku Teaduste ja Kunstide Akadeemia direktori Jekaterina Daškova.[2][1]

Praegusel ajal on Leopoldina Saksamaa suurim akadeemia, liikmeid oli seisuga 1. jaanuar 2019 1602 inimest, kokku enam kui 30 riigist. Kolm neljandikku liikmete arvust on saksakeelsetest riikidest (Saksamaa, Austria ja Šveits). Liikmeskonda kuulus 2014. aasta alguse seisuga 169 Nobeli auhinna laureaadi.

 
Leopoldina liige Eesti juurtega Rootsi paleogeneetik Svante Pääbo

Eestiga seotud akadeemia liikmedRedigeeri

Akadeemia tunnustusRedigeeri

Akadeemia auliikmeks valimineRedigeeri

Leopoldina kõrgeim tunnustus oma liikmetele on akadeemia auliikmeks valimine. 2018. aasta seisuga on aastatel 1922–2018 kokku valitud 68 auliiget, seejuures 21. sajandil vaid neli persooni.[3]

AuliikmeidRedigeeri

Medalid ja muud autasudRedigeeri

ViitedRedigeeri

Vaata kaRedigeeri

VälislingidRedigeeri