Leonardo Argüello Barreto
Leonardo Argüello Barreto (29. august 1875 León – 15. detsember 1947 México) oli Nicaragua arst ja poliitik, Nicaragua president mais 1947.[1]
Leonardo Argüello Barreto sündis Leónis. Liberaalsesse parteisse astus ta aastal 1912. Parlamendiliikmena töötas ta haridusministeeriumis, välisministeeriumis ja siseministeeriumis. Juan Bautista Sacasa võimuloleku ajal pidas ta koos José María Moncadaga Augusto César Sandinoga läbirääkimisi riigis relvarahu kehtestamiseks, ent läbirääkimistele tegi lõpu Anastasio Somoza García sekkumine, kes lasi Sandino ja mitmed teised ülestõusnute juhid tappa. Aastal 1936 kandideeris ta Somoza kõrval Nicaragua presidendiks, ent edutult.
Aastal 1947 otsustas Somoza olukorda riigis veidi liberaliseerida, korraldas riigis valimised ja ei osalenud neil ise, seades liberaalide parteile tingimuseks, et jääb rahvuskaardi juhiks. Barreto keeldus aga olemast Somoza marionett, ta avalikustas rahvuskaardi kuriteod ja Somoza poolt võimul olles omandatud varad. Ta alustas ka kõnelusi Somoza diktatuuriga mitte leppinud sõjaväelastega. Nii korraldas Somoza riigipöörde, süüdistades Barretot suutmatuses riiki juhtida ja sõjaväelaste moraali õõnestamises.[2] Barreto pages pärast neljanädalast võimulolekut, mille vältel ta jõudis anda Managua ülikoolile autonoomia, Mehhiko saatkonda ja parlament valis presidendi kohusetäitjaks Somoza kontrolli all oleva Benjamín Lacayo Sacasa.[3][4] Temaga koostööd teinud sõjaväelased pagesid Panama saatkonda. Barreto ametlikult ametit maha ei pannud, kuus kuud hiljem suundus ta Mehhikosse, kus ta ka suri.[5]
Viited muuda
| Eelnev Anastasio Somoza García |
Nicaragua president 1. mai 1947 – 26. mai 1947 |
Järgnev Benjamín Lacayo Sacasa |