Lenini monument Tartus

Lenini monument Tartus oli Nõukogude Liidu rajaja Vladimir Lenini monument Tartus Riia mäel Eesti Põllumajanduse Akadeemia peahoone (praeguse Balti Kaitsekolledži hoone) ees. Monumendi autorid olid skulptorid August Vomm, Ferdi Sannamees ja Garibaldi Pommer ning arhitektid Mart Port ja Lorenz Haljak.[1]

Kunagi Tartus pjedestaalil seisnud Lenini kuju Eesti Ajaloomuuseumile kuuluva Maarjamäe lossi hoovis Tallinnas 2011. aastal

Seisvat Leninit kujutanud monument oli Nõukogude ajal Tartu üks silmatorkavamalt eksponeeritud skulptuure. Monument avati 21. jaanuaril 1952. See oli esimene Lenini monument, mille lõid Eesti skulptorid.[1] 1970. aastatel tunnistati kuju riiklikuks kunstimälestiseks.[2]

Rahvapärimuse järgi kasutati Lenini kuju pronksivalamiseks Tartu Ülikooli peahoone tagant 1950. aastate algul maha võetud Rootsi kuninga Gustav II Adolfi kuju.[3]

Lenini monument Tartus teisaldati 1990. aastal Tartu Memento algatusel koostöös Kaitseliidu Tamme kompaniiga. Kuju tõstis mementolase Hando Kruuvi eestvedamisel postamendilt maha Tartu KEK-i kraanajuht Assar Sild 23. augustil 1990.[1] 29. augustil alustati raudbetoonist südamikuga postamendi lammutamist, milleks kulus kolm päeva.[4]

Kirjeldus muuda

Monumendi skulpturaalne osa, seisev Lenin, oli valmistatud pronksist. Monumendi alus oli viisnurkne, punasest lihvitud graniidist postament aga kümnetahuline. "Postamendil seisev Lenini pronkskuju mõjus jõuliselt ja monumentaalselt. Leninit oli püütud kujutada lihtsate vahenditega. Pearõhk oli asetatud näole, mis väljendas sisemist pinget," on kuju iseloomustatud Tartu mälestiste registris.[1] Kuju kõrgus oli 3,5 meetrit kõrgune ja kaal 3,5 tonni.[2]

Mahavõtmine muuda

Lenini kuju kui Nõukogude ideoloogia tähtsa sümboli mahavõtmisest hakati kõnelema juba 1989. aastal, kuid 1990. aastaks ei olnud linnavõimud ikka veel sellist otsust teinud. 9. mail protesteerisid Tartu kaitseliitlased Lenini kuju püsimise vastu plakatitega "Kaua see punane röövel siin seisab?". 21. juulil korraldati monumendi juures pikett. Mahavõtmise toetuseks koguti üle 4500 allkirja, kuid 14. augustil otsustas Tartu linnavolikogu vaid paluda Eesti Vabariigi Ülemnõukogul otsustada Nõukogude monumentide saatus üleriigiliselt. Selleks ajaks oli paarsada meetrit eemal maavalitsuse hoone juures juba avatud mälestusmärk Murtud Rukkilill küüditatutele ning EPA peahoones Lenini monumendi taga asus Kaitseliidu Tartu maleva staap.[4]

Kuju tõstis postamendilt maha 23. augustil 1990 (Molotovi-Ribbentropi pakti 51. aastapäeval) hommikul kella 5 aegu Tartu KEKI-i kraanajuht Assar Sild koos veel viie mehega - Hando Kruuviga Tartu Mementost ja Harri Hennu, Rein Ilväri, Villu Kaasiku ning Priit Rajasaarega sama aasta märtsis loodud Kaitseliidu Tamme kompaniist .[4] Lenini kuju eemaldamise juures viibis ajakirjanik Tiit Pruuli, kes kirjutas sellest ka artikli. Kokku kulunud monumendi mahavõtmiseks 7,5 minutit.[5]

Samal päeval andis Toomas Mendelsoni juhitud Tartu linnavalitsus välja määruse, mille kohaselt oli kuju mahavõtmine õigustühine ja monument tuli taastada. Määrust ei täidetud. Linnavolikogu tunnistas küll järgmisel päeval, et monumendi teisaldajad rikkusid seadust, kuid volikogu ei pidanud monumendi taastamist vajalikuks. Kuju omavolilise eemaldamise eest algatas prokuratuur Hennu vastu kriminaalasja, kuid see lõpetati pärast Eesti Komitee sekkumist.[4] Monumendi taastamise asemel alustati 29. augustil postamendi lammutamist. Selleks kulus kolm päeva, kuna alusel oli raudbetoonist südamik.[4]

Hilisem saatus muuda

Pärast mahavõtmist viidi Lenini kuju kõigepealt mitme mahavõtja töökoha, Tartu Kolhoosiehituskontori õuele.[5] Hiljem hoiustati seda Tähe tänav 108 asunud kaarhallis ja Tartu heakorratrusti (kommunaalkombinaadi väikeettevõtte Haljastus) laoplatsil Jaama tänaval.[1] 1997. aasta 7. novembril, Oktoobrirevolutsiooni 80. aastapäeval püüti Lenini kuju oksjonil maha müüa alghinnaga 199 000 Eesti krooni (tollase kursi järgi 14 052 USA dollarit), pronksi hinnaks vanametallina peeti 25 000 krooni. Oksjon ebaõnnestus.[6][7]

2000. aastal taotles Tartu linn kujult kunstiväärtuse nimetuse äravõtmist, kuid tulemuseta.[2] 2006. aastal viidi see Eesti Ajaloomuuseumi Maarjamäe lossi hoovi[1], kuhu on kogutud nõukogudeaegsed monumendid.[4]

Varasem Lenini monument muuda

Samas kohas oli enne pikemat aega püsinud monumenti veel üks Lenini monument. 1949. aastal paigutati Riia mäele Moskva skulptori Sergei Merkurovi tehtud istuva Lenini kuju, mis oli valmistatud raudbetoonist. See vahetati aga välja eesti skulptorite loomingu vastu, kuna betoon hakkas murenema.[1]

Viited muuda

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 1,5 1,6 Liisa Lang "Mahavõetud monumendid" Tartu linna kodulehel mälestiste registris (vaadatud 22. mail 2014)
  2. 2,0 2,1 2,2 "Lenini sammas veetakse Tartust Tallinna" EPL/ERR, 05.11.2005
  3. Hans Lepp "Rootsi mälestised Eestis. Peatükk 14. Gustav II Adolfi monument Tartus" Tallinna Rootsi-Mihkli koguduse kodulehel (vaadatud 22. mail 2014)
  4. 4,0 4,1 4,2 4,3 4,4 4,5 Martin Pau "Hommikus rippuv Lenin tõstis vererõhku" Postimees, 24. august 2010 (vaadatud 22. mail 2014)
  5. 5,0 5,1 Hando Kruuv "Kuidas me Tartu Leninist vabastasime" Delfi, 21. september 2011 (vaadatud 22. mail 2014)
  6. "Estonia Town to Sell Lenin Statue" Associated Press, Oct. 24, 1997
  7. "Lenin Just Won't Sell" The Moscow Times, Dec. 06 1997

Välislingid muuda