Leningradi koodeks
Leningradi koodeks (ka Codex Leningradensis) on vanim täielikult säilinud heebreakeelse Vana Testamendi käsikiri, mis kasutab masoreetide teksti. See on kolofooni järgi dateeritud 1008. (või äärmisel juhul 1009.) aastasse.
Kirjeldus muuda
Käsikirjas on 491 lehte. Lisaks piibli tekstile on käsikirja lõpuosa lehekülgedel akrostihhone, grammatika õppeharjutusi, õnnistussõnu ja märkusi käsikirja müümise kohta. Koodeksis on kokku 16 vaiplehekülje tüüpi illumineeritud lehekülge, millel tekst on korraldatud ornamendiks ja ümbritsetud mitmes värvis maalitud kaunistusega[1][2].
Aleppo koodeks, mille toel Leningradi koodeks on valminud, on küll vanem, kuid mingid osad sellest on kadunud pärast 1947. aastat. Nii on Leningradi koodeks vanim tänapäevani säilinud käsikiri.
Tänapäeval on Leningradi koodeks olulisim allikas, mille abil on loodud Biblia Hebraica (1937) ja Biblia Hebraica Stuttgartensia (1977).
Kolofooni järgi on Leningradi koodeks ümber kirjutatud Kairos. Masoreedi tekstile ebatüüpiliselt on sama mees kirjutanud nii konsonandid, vokaalid kui masoreedi märkmed.
Ajaloost muuda
Koodeks jõudis 1838. aastal Odessasse, hiljem viidi see Venemaale. 1863. aastast hoitakse seda Peterburis Venemaa Rahvusraamatukogus.