Leidlikkus

Leidlikkus on võime lahendada probleeme loova intellekti abil.

Leidlikkuse roll teaduslike teooriate loomisel

Francis Bacon (vaata Induktsioon) ja tema järel teisedki teadusfilosoofid on leidnud, et teaduslik meetod peab olema vaba leidlikkusest ja kujutlusvõimest. Ometi näitab teaduse ajalugu, et loodusteaduse suuremad teoreetilised saavutused on saadud andmetest palju kaugemale minevate julgete hüpoteeside väljamõtlemise teel.

Leidliku meele virgutamine

Üldise vaimse ärksuse suurendamine. Arvesse tulevad nii füüsilised harjutused kui keskendumisrituaalid, häälestava muusika kuulamine, virgutavad joogid vms. Kurnatule ja tööst tüdinule oleks vaimse erksuse tagasivõitmise kindlaim viis korralik puhkus või värskendav uinak. Meele häälestamine loomingulisele lainele. tähendab teadlikku suundumist ühele või teisele loometöö alale, näiteks uute ideede otsingule või mõttelennu virgutamisele. Uute mõtteseoste leidmine. Eri teabeühikute vahel tulemuslike seoste loomine on uue ja edasiviiva mõttetöö kindlamaid mooduseid. Nii selle kui enamiku teiste allpool kirjeldatud võtete omandamiseks saab kasutada paljusid sellekohaseid võtteid ning selle raamatu järgnevas osas tutvustamegi neist mõnda. Kujundeis mõtlemine – võime luua kujundlikku ning väljendada oma mõtteid ja tundeid kujundite keeles. Mängulust – oskus saada rahuldust ja naudingut tegevusest endast ning mängida mõttes mitmesuguste ideede ja võimalustega; ümbritsevate nähtuste, ideede, vormide ja suhetega mängimise võime. Struktuuride kujundamine  –  segase ja kaootilise teabe korrastamine ehk selles esmase struktuuri loomine on abiks niihästi õppimisel kui mittestandardsete probleemide lahendamisel. Romantiline eluhoiak – põneva, seiklusliku, emotsionaalse, salapärase otsing elus näib otsingulisele aktiivsusele olevat kindlaks toeks. Tegevuses keskendumine – võime kontsentreeritud tähelepanuga kestvalt pühenduda käsilevõetud tegevusele. Ideede visandamine – uute ideede algvariantide kiire paberilepanek nende edasiseks läbitöötamiseks. Mõttekäigu juhtimine uutele radadele – probleemi senisest käsitusviisist lahtiütlemine ning selle põhimõtteliselt uute analüüsimis- ja lahendamisvõimaluste otsing. Sensoorsete stiimulite kasutamine. Loomingulisel tööl võib juhuslikult kuuldud meloodia, vaatepilt, lõhnaaisting või mingi muu tajupilt anda otsese tõuke värske idee leidmiseks või probleemi uudsel viisil lahendamiseks. Probleemi võtmine väljakutsena - raskustega rinnutsi asumine aitab leida endas ülesande lahendamiseks tarvilikud varuvõimed. Puuduste varjatud eeliste nägemine. Asjad pole elus üheselt head ega halvad ning nii mõnelgi elualal kätkeb millegi häiriv puudumine eduka tegutsemise varjatud võimalusi: kriis on arengu lähtepunkt; majanduslik surutis õpetab säästlikumalt tarbima; kerge terviserike sunnib loobuma väärast eluviisist; pikne värskendab õhku; kaoses peituvad juba korra esmased märgid; hääbuv annab teed uuele jne. Edasimõtlemise harrastamine on suunatud leitud lahendi jätkuvale täiendamisele ja viimistlemisele. Sellised tuntud loova otsingu tehnikad nagu ajurünnak, mõttetalgud ja sünektika õpetavad uute probleemide lahendamisel kunstlikult pikendama ideede genereerimise järku. Ilumeel – soov saada esteetilisi elamusi, püüd kauni loomisele ja harmoonia taotlus. (A. Kidroni raamatust LEIDLIK MEEL)

 

Kirjandus

• Anti Kidron. Leidlik meel, Tallinn: Mondo 2000