Lazduleja vald
Lazduleja vald (läti keeles Lazdulejas pagasts) on vald Lätis Balvi piirkonnas.
Lazduleja vald | |
---|---|
läti Lazdulejas pagasts | |
Pindala: 87,17 km² | |
Elanikke: 213 (1.01.2024)[1] | |
Rahvastikutihedus: 2,4 in/km² | |
Keskus: Egļuciems | |
Vald piirneb sama piirkonna Vectilža, Bērzkalne, Briežuciemsi, Tilža, Šķilbēni ja Medņeva vallaga.
Valla pindala on 97 km². 2016. aasta seisuga elas seal 303 inimest.[2] Aastal 2011 elas vallas 183 lätlast, 122 venelast, 1 valgevenelane, 1 ukrainlane ja 7 leedulast.[3] Valla keskus on Egļuciemsi küla, vallavanem on Andris Višņakovs.[4]
Ajalugu
muudaAastal 1945 moodustati Šķilbēni vallas Šķilbēni külanõukogu, aastal 1949 likvideeriti aga Balvi vald ametlikult. Aastal 1954 liideti Šķilbēni külanõukoguga likvideeritav Egļeva külanõukogu, aastal 1960 aga likvideeritav Demerova külanõukogu. Aastal 1968 nimetati Šķilbēni külanõukogu ümber Lazduleja külanõukoguks. Aastal 1971 liideti Lazduleja külanõukoguga likvideeritava Kraukļi külanõukogu kolhoosi Borec maad, sovhoosi Briežuciems maad liideti aga Briežuciemsi külanõukoguga, sovhoosi Šķilbēni maad Šķilbēni külanõukoguga ja kolhoosi Cīņa maad Upīte külanõukoguga.[5] Vald moodustati külanõukogust aastal 1991. Enne 2009. aasta haldusreformi kuulus vald Balvi rajooni. 2009. aastast kuulub vald Balvi piirkonda.
Loodus
muudaSuurimaks jõeks on Rika jõgi. Valla põhjaossa jääb osaliselt Stompaki soo hoiuala, edelaossa aga Orlova (Ērgļi) soo hoiuala.[6]
Külad
muudaVallas on kolmkümmend seitse küla. Valla keskuses Egļuciemsis (vidējciems) oli aastal 2018 106 elanikku. Neli valla küla on staatusega mazciems – Aizups 7 elanikuga aastal 2018, Čiganova 12 elanikuga aastal 2018, Egļova 12 elanikuga aastal 2018 ja Petrovka 7 elanikuga aastal 2018. Ülejäänud valla külad on staatusega skrajciems – Akmiņsola 1 elanikuga aastal 2018, Avīški 6 elanikuga aastal 2007, Brinkīne 1 elanikuga aastal 2018, Burtnieki 7 elanikuga aastal 2017, Dmitrijevka 2 elanikuga aastal 2018, Dukuļova 8 elanikuga aastal 2018, Fricevka 1 elanikuga aastal 2018, Griščāti 1 elanikuga aastal 2015, Grīva, Keiļi 11 elanikuga aastal 2018, Lozdova 1 elanikuga aastal 2018, Lukjanovka 3 elanikuga aastal 2018, Malnusola 2 elanikuga aastal 2018, Medvežovka 5 elanikuga aastal 2018, Mežalauki, Mežareja, Orlova 13 elanikuga aastal 2018, Osinovka 1 elanikuga aastal 2017, Ozolzīles 2 elanikuga aastal 2018, Pleševa 2 elanikuga aastal 2016, Plešova 27 elanikuga aastal 2018, Plešova 10 elanikuga aastal 2018, Priedes 7 elanikuga aastal 2018, Purlova 3 elanikuga aastal 2018, Spičkova 1 elanikuga aastal 2018, Steigas 5 elanikuga aastal 2018, Ščeglova 12 elanikuga aastal 2018, Šumkova 5 elanikuga aastal 2018, Zaikova 7 elanikuga aastal 2018, Zirgadūbe 6 elanikuga aastal 2018, Zobukalns 4 elanikuga aastal 2018 ja Ūzulova 5 elanikuga aastal 2018. Ülejäänud valla elanikud elavad külade koosseisu mitte kuuluvates taludes.[7]
Viited
muuda- ↑ Iedzīvotāju skaits pēc tautības reģionos, pilsētās, novados, pagastos, apkaimēs un blīvi apdzīvotās teritorijās gada sākumā (pēc administratīvi teritoriālās reformas 2021. gadā), vaadatud 19.06.2024.
- ↑ Latvijas iedzīvotāju skaits pašvaldībās. Pilsonības un migrācijas lietu pārvalde.
- ↑ Ethnic composition of Latvia 2011
- ↑ Balvu novads, vaadatud 24.11 2018
- ↑ Okupētās Latvijas administratīvi teritoriālais iedalījums. Latvijas Valsts arhīvu ģenerāldirekcija. Rīga, 1997. ISBN 9984-9256-0-9
- ↑ Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā OZOLS, vaadatud 29.06 2017
- ↑ Vietvārdu datubāze. Latvijas Ģeotelpiskās informācijas aģentūra.