Briežuciemsi vald
Briežuciemsi vald (läti Briežuciema pagasts) on vald Lätis Balvi piirkonnas.
| Briežuciemsi vald | |
|---|---|
|
| |
| läti Briežuciema pagasts | |
|
| |
| Pindala: 83,55 km² | |
Elanikke: 430 (1.01.2023)[1]  | |
| Rahvastikutihedus: 5,1 in/km² | |
| Keskus: Briežuciems | |
 |
Vald piirneb sama piirkonna Lazduleja, Tilža, Šķilbēni ja Baltinava vallaga.
Valla pindala on 83.5 km². 2016. aasta seisuga elas seal 546 inimest.[2] Aastal 2011 elas vallas 561 lätlast, 23 venelast, 1 ukrainlane, 2 poolakat ja 1 leedulane.[3] Valla keskus on Briežuciemsi küla, vallavanem on Anastasija Gabrāne.[4]
Ajalugu muuda
Aastal 1945 moodustati Baltinava vallas Kvašņeva külanõukogu, aastal 1949 likvideeriti aga Baltinava vald ametlikult. Aastal 1954 liideti Kvašņeva külanõukoguga likvideeritav Buksti külanõukogu. Aastal 1960 liideti Baltinava sovhoosi maad Baltinava külanõukoguga. Aastal 1968 nimetati Kvašņeva külanõukogu ümber Briežuciemsi külanõukoguks. Aastal 1971 liideti Lazduleja külanõukogu sovhoosi Briežuciems maad Briežuciemsi külanõukoguga.[5] Vald moodustati külanõukogust aastal 1991. Enne 2009. aasta haldusreformi kuulus vald Balvi rajooni. 2009. aastast kuulub vald Balvi piirkonda.
Loodus muuda
Suurimaks jõeks on Supenka jõgi. Looduskaitse all on Lejiņase tamm, Cērpene tamm, Upītese pärn, Grūšļeva pärn, Bērzusalase paju, Vīžugrīva tamm, Aususola pärn ja üks nimetu pärn valla lõunaosas. Valla põhjaossa jääb osaliselt Stompaki soo hoiuala, edelaossa aga Orlova (Ērgļi) soo hoiuala.[6]
Külad muuda
Vallas on kolmkümmend üks küla. Valla keskuses Briežuciemsis (mazciems) oli aastal 2018 4 elanikku. Griušļova on staatusega vidējciems ja seal oli aastal 2018 132 elanikku. Kakskümmend üheksa valla küla on staatusega mazciems – Abrines 12 elanikuga aastal 2018, Augstasils 22 elanikuga aastal 2018, Aussola 25 elanikuga aastal 2018, Begunova 8 elanikuga aastal 2018, Bieliņi 28 elanikuga aastal 2018, Bilga 5 elanikuga aastal 2018, Bokova 8 elanikuga aastal 2018, Brieksīne 19 elanikuga aastal 2018, Brīžusola 8 elanikuga aastal 2018, Čilipīne 47 elanikuga aastal 2018, Čilipīne 10 elanikuga aastal 2018, Dambergi 33 elanikuga aastal 2018, Dienīcova 16 elanikuga aastal 2018, Dubļova 4 elanikuga aastal 2018, Dukuļova 19 elanikuga aastal 2018, Jaunzemes 2 elanikuga aastal 2018, Kļavusola 3 elanikuga aastal 2007, Kroni 8 elanikuga aastal 2018, Kručinova 4 elanikuga aastal 2018, Kvašņova 6 elanikuga aastal 2018, Lozduļova 3 elanikuga aastal 2018, Ostraleidums 17 elanikuga aastal 2018, Piušļova 35 elanikuga aastal 2018, Ploskīne 17 elanikuga aastal 2018, Pužulova 1 elanikuga aastal 2018, Sedlenieki, Sepovka 2 elanikuga aastal 2018, Stabļova 17 elanikuga aastal 2018, Stouberova 18 elanikuga aastal 2018, Štikunova 26 elanikuga aastal 2018, Torkova 7 elanikuga aastal 2018, Vāzovka 1 elanikuga aastal 2018 ja Vilkusola. Ülejäänud valla elanikud elavad külade koosseisu mitte kuuluvates taludes.[7]
Viited muuda
- ↑ Iedzīvotāju skaits pēc tautības reģionos, pilsētās, novados, pagastos, apkaimēs un blīvi apdzīvotās teritorijās gada sākumā (pēc administratīvi teritoriālās reformas 2021. gadā) 2021 - 2022, vaadatud 3.10.2023.
- ↑ Latvijas iedzīvotāju skaits pašvaldībās. Pilsonības un migrācijas lietu pārvalde.
- ↑ Ethnic composition of Latvia 2011
- ↑ Balvu novads, vaadatud 24.11 2018
- ↑ Okupētās Latvijas administratīvi teritoriālais iedalījums. Latvijas Valsts arhīvu ģenerāldirekcija. Rīga, 1997. ISBN 9984-9256-0-9
- ↑ Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā OZOLS, vaadatud 29.06 2017
- ↑ Vietvārdu datubāze. Latvijas Ģeotelpiskās informācijas aģentūra.
Välislingid muuda
Briežuciemsi vald – pildid, videod ja helifailid Wikimedia Commonsis