Laul minu Cidist

"Laul minu Cidist" (hispaania keeles "Cantar de Mio Cid") on hispaania kangelaseepos, mis inspireerituna rekonkistast räägib rekonkista kangelase Rodrigo Díaz de Vivari ehk Cidi (araabia sidi – 'härra') elust. Erinevalt teistest Euroopa kangelaseepostest on "Laul minu Cidist" kirjutatud realistlikus laadis, teost iseloomustab sotsiaalsus ja rahvalähedus.

Illustratsioon eeposest

"Laul minu Cidist" pärineb umbes aastast 1140. Eepose autoriks peetakse kaht arvatavasti Kastiilia ja Zaragoza piirialalt pärinevat huglaari ehk rändlaulikut. Ainus säilinud käsikiri pärineb aastast 1207.

Eepos on kirjutatud ebakorrapärases, enamasti küll 14-silbilistes assoneeruvais ja tsesuuriga 6., 7. ja 8. silbi järel poolduvais värssides.

Eepos räägib Rodrigo Díaz de Vivari (u 1043–1099) ehk Cidi elust, tema väljasaatmisest kuningas Alfonso poolt, tema võitlustest mauridega, Valencia vallutamisest, kuningaga leppimisest, tütarde abielust Cidile vastumeelsete Carrióni infantidega, tütarde häbistamisest viimaste poolt, infantide karistamisest ning Cidi ja tema perekonna au taastamisest. Eepos lõpeb Cidi tütarde pulmadega oma uute kosilastega.

Sündmustel on ajalooline taust, aga lisandunud on ka meelekujutuslikke ja romantilisi aineid.

Erinevalt teistest tolleaegseist Euroopa eepostest on "Laul minu Cidist" kirjutatud küllaltki realistlikult, võimaliku ja tõenäolise piire ei ületata (näiteks peaingel Gabriel ilmutab Cidile ennast unenäos).

Eeposes ei rõhutata seisuslikke vahesid. Rõhk igapäevasel ja lihtsal, kogu tegevus on seotud tavapärase eluga. Näiteks Cid võtab sõdimist kui igapäevase leiva teenimist. Märkimist väärib fanatismi ja usuvaenu puudumine eepose tegevustikus.

Eepose väärtus ja ilu seisneb paljuski heroilisuse sidumises kõige lihtsa ja igapäevasega.

Eesti keeles

muuda

Katkendid on ilmunud Ain Kaalepi ja Jaan Kaplinski tõlkes raamatus