Lamberti konformne kooniline projektsioon

kooniline kaardiprojektsioon

Lamberti konformne kooniline projektsioon on kooniline kaardiprojektsioon, mida kasutatakse lennunduskaartide, riikliku lennukikoordinaatide süsteemi osade ning paljude riiklike ja piirkondlike kaardistamissüsteemide jaoks. See on üks seitsmest projektsioonist, mille Johann Heinrich Lambert võttis kasutusele oma 1772. aasta trükises "Anmerkungen und Zusätze zur Entwerfung der Land- und Himmelscharten".

Lamberti kooniline konformne projektsioon

Kontseptuaalselt asetab projektsioon koonuse üle Maa sfääri ja projitseerib pinna konformselt koonusele. Koonus rullitakse lahti ja sfääri puudutanud paralleelile määratakse mõõtühik. Seda paralleeli nimetatakse võrdlusparalleeliks või standardparalleeliks. Saadud kaardi mõõtkavas saab määrata kahele paralleelile ühiku skaala, kusjuures skaala väheneb kahe paralleeli vahel ja suureneb väljaspool neid. See annab kaardile kaks standardset paralleeli. Nii saab minimeerida kõrvalekalde ühiku skaalast huvipakkuva piirkonna piires, mis jääb suuresti kahe standardparalleeli vahele. Erinevalt teistest koonilistest projektsioonidest pole projektsiooni tõelist sekundaarset vormi olemas, kuna sekundaarse koonuse kasutamine ei anna mõlema standardparalleeli ulatuses sama skaalat.

Kontseptuaalselt asetab projektsioon koonuse üle Maa sfääri ja projitseerib pinna konformselt koonusele. Koonus rullitakse lahti ja sfääri puudutanud paralleelile määratakse mõõtühik. Seda paralleeli nimetatakse võrdlusparalleeliks või standardparalleeliks.

Saadud kaardi mõõtkavas saab määrata kahele paralleelile ühiku skaala, kusjuures skaala väheneb kahe paralleeli vahel ja suureneb väljaspool neid. See annab kaardile kaks standardset paralleeli. Nii saab minimeerida kõrvalekalde ühiku skaalast huvipakkuva piirkonna piires, mis jääb suuresti kahe standardparalleeli vahele. Erinevalt teistest koonilistest projektsioonidest pole projektsiooni tõelist sekundaarset vormi olemas, kuna sekundaarse koonuse kasutamine ei anna mõlema standardparalleeli ulatuses sama skaalat.

Moonutused muuda

Koonilise projektsiooni puhul on moondevabadeks joonteks standardparalleelid ja seega standardparalleelidel moonutused puuduvad. Standardparalleelidest pooluse või ekvaatori suunas liikudes moonutused suurenevad. Siirdepindade lõikumisega on võimalik moonutusi vähendada. Koonilised projektsioonid sobivad keskmistel laiustel ida-lääne suunas väljavenitatud alade esitamiseks. Kooniliste projektsioonide puhul on heaks omaduseks see, et erinevad moonutused ei ole nii suured ja meridiaanide koonduvus on üsna loomulik võrreldes näiteks silindrilise projektsiooniga.

 
Projektsiooni moonutused

Kasutus muuda

Piloodid kasutavad Lamberti konformsel koonilisel projektsioonil põhinevaid aeronavigatsioonikaarte, kuna Lamberti konaalsele koonilisele projektsioonile tõmmatud sirgjoon läheneb lõpp-punktide vahel suure ringiga marsruudile tüüpiliste lennudistantside jaoks. USA süsteemid VFR (visuaalsed lennureeglid) läbilõikekaardid ja terminali kaardid koostatakse LCC-l standardsete paralleelidega 33 ° N ja 45 ° N juures.

Euroopa Keskkonnaameti ja INSPIRE spetsifikatsioonid koordinaatsüsteemidele [4] soovitavad seda projektsiooni (nimetatakse ka ETRS89-LCC) kasutada üleeuroopalise konformaalse kaardistamise jaoks mõõtkavas 1: 500 000 või vähem. Prantsusmaa pealinnas on ametlik projektsioon Lambert-93, [5] Lamberti koonusprojektsioon RGF93 geodeetilist süsteemi kasutades ja määratletud võrdlusparalleelidega, mis on 44 ° N ja 49 ° N.

India riiklik ruumiline raamistik kasutab LCC projektsiooniga Datum WGS84 ja on soovitatav NNRMS-standard. Igal riigil on oma standardis antud võrdlusparameetrite komplekt.

USA riikliku geodeetilise uuringu "State Plane Coordinate System of 1983" kasutab Lamberti konaalset koonilist projektsiooni, et määratleda mitmes osariigis kasutatavad võrgu-koordinaatide süsteemid, peamiselt need, mis on piklikud läänest itta, näiteks Tennessee. Lamberti projektsiooni on suhteliselt lihtne kasutada: teisendused geodeetilistest (laiuskraad / pikkuskraad) olekutasandi koordinaatideks hõlmavad trigonomeetrilisi võrrandeid, mis on üsna sirged ja mida saab lahendada enamiku teaduslike kalkulaatorite, eriti programmeeritavate mudelite korral. CCS83-s kasutatud projektsioon annab kaardid, milles skaalavead on piiratud ühe osaga 10 000-st.