Laibafarm

Laibafarm (ingl. Body Farm) on uurimisasutus, kus on võimalik inimkeha lagunemist tundma õppida erinevates tingimustes. Selle eesmärgiks on koguda paremaid teadmisi kehade lagunemise protsessi kohta, et arendada inimjäänuste uurimise tehnoloogiaid (näiteks surmapõhjuse ja -aja väljaselgitamiseks). Uurimistöö tulemused on eriti olulised kriminaalantropoloogias ja sellega seotud aladel ning leiavad rakendust õiguskaitses ja kriminalistikas. Viis sellist asutust asub USAs, mille halduskeskuseks on neist suurim Texase osariigi ülikooli laibafarm Freemani rantšos.

Esimest Ameerika Ühendriikide välist laibafarmi rajatakse praegu Sydney Tehnoloogiaülikooli juurde. Selle ehitus algas 2015. aastal.

Asutused Ameerika ÜhendriikidesRedigeeri

Tennessee ÜlikoolRedigeeri

Esimesena asutatud laibafarm on Tennessee Ülikooli antropoloogiauuringute osakond (University of Tennessee Anthropological Research Facility) Knoxville'is, Tennesee Ülikooli meditsiinikeskuse juures. Selle lõi 1981. aasta lõpus antropoloog dr William M. Bass. Saanud 1971. aastal ülikooli antropoloogia osakonna juhatajaks ning olles seega ametlik Tennessee osariigi kohtuantropoloog, konsulteeris politsei lagunevaid kehi puudutavate juhtumite puhul tihti temaga. Kuna seni ei olnud ühtki asutust, mis tegeleks just lagunemisprotsesside uurimisega, avas Bass 1981. aastal osakonna esimese laibafarmi.

Laibafarmi moodustab okastraataiaga piiratud 10 000 m2 metsaala. Seal on pidevalt arvukalt surnukehi, mis on eri tingimustesse lagunema jäetud. Selleks, et õppida paremini tundma lagunemisprotsessi, on laibad pandud erisugustesse keskkondadesse. Protsessi jälgitakse ja dokumenteeritakse detailselt, muuhulgas lagunemise ajalist järjestust ja kiirust ning putukate elutegevuse toimet.

Igal aastal annetatakse asutusele üle 100 surnukeha. Osa isikutest on andnud ise enne surma nõusoleku (rohkem kui 1300 inimest), osa on perekondade või patoloogide poolt annetatud. Surnu lähedaste loovutatud laibad moodustavad koguarvust umbes 60%. Üks tuntumaid isikuid, kes oma keha laibafarmile annetas, oli Grover Krantz.

Tennessee Ülikooli laibafarmis õpetatakse ka politseinikele kuriteopaiga käsitlemise oskusi ja tehnikaid.

Lääne-Carolina ÜlikoolRedigeeri

Teisena loodi inimeste laguprotsesside uurimisasutus Lääne-Carolina Ülikooli juurde Põhja-Carolinas Cullowhees. See on osa Lääne-Carolina Inimeste Identifitseerimise Laboratooriumist. Asutust tuntakse Kohtuliku Osteoloogiauuringute Jaamana (Forensic Osteology Research Station ehk FOREST). Asutus avati 2006. aastal ning seda juhitakse ülikooli kriminaalantropoloogia tegevuskavaga. Asutuses uuritakse keha lagunemist mägedes ning seal on läbi viidud laibakoerte väljaõpet.

Texase Osariigi ÜlikoolRedigeeri

Kriminaalantropoloogia Uurimisasutus (Forensic Anthropology Research Facility, FARF) loodi San Marcosesse Texase Osariigi Ülikooli antropoloogiateaduskonna juurde ning on Michelle Hamiltoni, William Bassi endise üliõpilase juhtimise all. Asutus on täiel määral tegutsev ning on osaks Texase Osariigi Kriminaalantropoloogia Keskusest (Forensic Anthropology Center at Texas State, FACTS).

Asutuse loomise plaani takistasid esiti kohalike elanike vastumeelsus ning lähedal asuv San Marcose lennujaam, mille tõttu tunti muret raisakotkaste pärast. Siiski kuulutati 2008. aasta veebruaris tulevase laibafarmi asukoht välja, ja selleks valiti nimetati Freemani rantšo. Algselt muret tekitanud linnud andsid uue uurimisvaldkonna: raisakotkaste raipesöömise mõju inimekeha lagunemisele.

Uusi surnuid tuuakse umbes kord viie või kuue kuu jooksul. Peamisteks allikateks on Texase haiglad, matusebürood, samuti tuuakse surnukehi patoloogide juurest. Laip kinnitatakse kanderaamile, paigutatakse veoautosse ning tuuakse otse rantšosse. Seal hakkavad neid uurima teadurid ja üliõpilastest vabatahtlikud.

FARF on inimese lagunemist uuriv laboratoorium, kus uuritakse välikuritööpaiku ning inimkeha lagunemise astmeid mitmesugustes topograafilistes ja kliimatingimustes. See on õppimiskoht nii kohtuantropoloogia üliõpilastele kui ka osariiklikul ja riiklikul tasemel seaduskaitseorganitele. Asutuses läbi viidud uuringud mõjutavad otseselt seaduskaitset ning kohtujuurdlusi Texases ja sellest väljaspool. FACTS võtab vastu kehasid, mis on annetatud teadusele. Peamiseks eesmärgiks on aidata seaduskaitseorganite ja meditsiini ning õigusteaduse valdkonna esindajaid nende töös.

Kogu Freemani rantšo ulatus on umbes 17 km2. Rantšo on toimiv farm, mis ühtlasi on õppenäidiseks rantšode juhtimise kohta. Teadurid ja tudengid külastavad seda ning osalevad harivates projektides. Neil on lubatud rantšos teha katseid ja uurimistöid, sealhulgas kohtuantropoloogia valdkonnas.

Sam Houstoni Osariiklik ÜlikoolRedigeeri

Kagu-Texase Rakenduskohtuteaduse Asutus (The Southeast Texas Applied Forensic Science Facility, STAFS) on moodne uurimis- ja õppeasutus, mille eesmärgiks on arendada akadeemilisi ning tehnilisi teadmisi kohtuteaduse rakendamisel kuritööpaikades ja kuritegevusele. Peamine õppekese on kohtuteaduse kohaldamine inimkehale ning suurele hulgale kogutavatele tõestusmaterjalidele, mida tuleb hoolikalt märgata, kokku korjata ja säilitada. Asutus võtab vastu teaduslikule uurimisele annetatud inimeste surnukehi. Seal õpetatakse tudengeid, õiguskaitsetöötajaid, õppejõude ja kriminalistikaeksperte.

Asutus on osa Sam Houstoni Osariikliku Ülikooli bioloogia väliõppekeskusest, mis on 100 ha maa-ala Sam Houstoni osariigi metsa lähistel. Laibafarm koosneb 4000 m2 kõrgelt turvatud piirkonnast ja 32 000 m2 madalamate turvanõuetega alast, kus toimuvad teised väljaõpped, nagu otsimismanöövrite harjutamine. Keskkond on mitmekesine, muuhulgas on seal ka jõgi. Territooriumile on paigutatud kaamerad, et määrata surmajärgsete muutuste aega.

Laibafarmi juurde kuuluv hoone on loodud surnukambrina, kus on jahutus- ja külmutusvõimalused, tänapäevane varustus ning digitaalse radiograafi ja mikroskoobi kasutamise võimalused.

Lõuna-Illinoisi ÜlikoolRedigeeri

Kohtuantropoloogia Uurimiskompleks (The Complex for Forensic Anthropology Research, CFAR) avati Lõuna-Illinoisis 2010. aasta oktoobris, see alustas inimeste asemel sigade uurimisest. Asutajad Gretchen R. Dabbs ja D.C. Martin lõid asutuse, et uurida lagunemisprotsesse Lõuna-Illinoisi omapärastes keskkonnatingimustes. Nimelt on seal eelmiste asupaikadega võrreldes madalam keskmine õhutemperatuur, tugevam tuul, happelisem ja halvema äravooluga pinnas ning maapind on madalal. Nagu eeldatud, ilmnesid keskkonna erinevustest tingitult suured muutused lagunemise määras ja mustris. Esimene inimkeha saadi 2012. aasta jaanuaris.

CFAR on Lõuna-Illinoisi Ülikooli antropoloogiaosakonna osa. See on umbes 1300 m2 suurune okastraadiga piiratud rohumaa. Videovalve on nii turvakaalutlustel kui ka uuritavate sündmuste salvestamiseks. Praegused uuringud keskenduvad lagunemise ajalise kulu ja mustri üldjoonte määramisele kohalikus keskkonnas. Lisaks üritavad uurijad matkida ohvri laibast vabanemise viise, et mõista, kuidas surmajärgne kohtlemine laguprotsesse mõjutab ning kuidas pärast skeleti väljalagunemist määrata, mida on kehaga tehtud pärast surma.

Teised asutusedRedigeeri

On olnud ettepanekuid luua ka teistesse asukohtadesse laibafarme, seda nii USA-s kui mujal. 2015. aastal algavad tööd Austraalias Sydney äärelinnas Yarramundis Sydney Tehnoloogiaülikooli territooriumil. Valmides on see esimene laibafarm väljaspool Ameerika Ühendriike. Peamiseks loomise põhjuseks on, et USA laibafarmide avastused ei kehti sageli Austraalia keskkonnatingimustes.

PopkultuurisRedigeeri

Nii laibafarmi üldine mõiste kui ka konkreetsed asutused on leidnud kajastust mitmes kriminaalainelises teoses. Näiteid:

  • Patricia Cornwelli "Surmafarm" (originaalpealkiri "The Body Farm", inglise keelest tõlkinud Urve Liivamägi) toimub Tennesse ülikooli asutuses, kuid ei põhine siiski tegelikel sündmustel. Dr. Thomas Katzi tegelaskuju aluseks on dr. William Bass.
  • Jon Jefferson ja William Bass on pseudonüümi Jefferson Bass all avaldanud arvukalt kriminaalromaane, mille mõrvalood toimuvad Tennessee laibafarmis. Peategelane põhineb Bassil.
  • Simon Becketti romaani "Wispers of the Dead" tegevustik leiab samuti aset Tennessees. See on kolmas raamat dr. David Hunteri sarjast.
  • Angela Marsonsi kriminaalromaanis "Nukkude surmamäng" (orginaali pealkiri "Play Dead", 2016; eesti keelde tõlkinud Karin Suursalu, Pegasus 2019) uurib inglise kriminaalinspektor Kim Stone, kes ja miks tassib naiste laipu laibafarmi lähistele.
  • Briti telesarjas "Waking the Dead" on patoloog Eve Lockhartil isiklik laibafarm.
  • Foxi seriaali "Kondid" ("Bones") osas 6.17 külastavad peategelased väljamõeldud laibafarmi New Yorgis.
  • "CSI kriminalistide" ("CSI: Crime Scene Investigation") osas 2.15 jäeti ohvri keha laibafarmi teiste surnute sekka.
  • Dokumentaalsarja "Stephen Fry in America" 2. osas külastab Stephen Fry Tennessee ülikooli antropoloogiauuringute osakonda.

Vaata kaRedigeeri

ViitedRedigeeri