Vikipeedia

Labradoodle

Labradoodle
Pruun labradoodle. Labradoodlite välimus võib varieeruda
Päritolumaa  Austraalia
Kohalik nimi Labradoodle
Erisus Ei ole tunnustatud tõuna ühegi suure kennelklubi poolt
Tunnused
Eluiga 12–16 aastat
Koer (Canis lupus familiaris)

Labradoodle on koeratõug, mis on aretatud labrador retriiveri ja mitmesuguste puudlite ristamisel. Mõiste "Labradoodle” ilmus esimest korda 1955. aastal, kuid algselt see populaarsust ei kogunud. Labradoodli tõugu on peetud heaks valikuks neile, kellel on koera kõõma vastu allergia, sest labradoodlid on võimelised kasvatama sama hüpoallergeenset kasukat nagu nende puudlitest eellased. Hüpoallergeensus on tagatud vaid siis, kui labradoodleid on aretanud geneetilisest testimisest ja valikulisest tõuaretusest teadlik koerakasvataja.

Labradoodlile andis nime austraallasest Wally Conron 1989. aastal. Conron kinnitab, et terveid labradoodleid on vähe ja esineb harva, sest enamik labradoodleid on vaimsete või füüsiliste terviseprobleemidega, mis on enamasti pärilikud. Täiesti terveid koeri leidub haruharva.[1][2] Labradoodli aretajate poolt juhitud organisatsiooni väitel olevat labradoodlid üldiselt siiski terved koerad.[3] Samas kinnitavad nad, et tüüpiliste probleemidena esinevad labradoodlitel puusa- ja küünarliigese düsplaasia.[3] Teisteks labradoodli tervisehäireteks võib pidada silmahaiguseid ja Addisoni tõbe, mis on krooniline endokriinsüsteemi haigus.

Päritolu muuda

Esimest korda kasutas labradoodli mõistet Donald Campbell oma 1955. aasta raamatus “Into the water barrier”, kus ta kirjeldas oma labradori retviireri ja puudli ristandit. Siiski, kuni 1989. aastani ei olnud labradoodle juht- või teenistuskoerana levinud. Austraalia aretaja Wally Conron tutvustas ristatud koeratõugu tõukoerte seltsile. Conron lootis, et puudli vähe karva ajava kasuka kombineerimine labradori retriiveri leebuse ja treenitavusega tagab sobiliku juhtkoera inimestele, kellel on allergia koerakarva ja kõõma vastu.[4][5] Conroni pesakonna koer Sultan näitas kõiki neid omadusi mida Conron otsis ja nii töötas Sultan juhtkoerana ühe naise jaoks Hawaiil 10 aastat.[4]

Hilisemate põlvkondade koerad aga antud ootusi ei täitnud ning Conron on sellest alates korduvalt väitnud, et kahetseb labradoodli ristamise algatamist ja kinnitab, et see tekitas väga palju kahju koos suure hulga probleemidega. Ta tundis ka süüd nii-öelda Frankensteini loomise pärast, lisades, et probleemid olid aretatud koertesse, selle asemel, et neid välja juurida aretuse käigus. Lisaks on Conron öelnud, et iga perfektse labradoodli kohta, võib leida suure hulga pööraseid.[6] 2020. aastal analüüsisid uurijad geeni variatsioone labradoodli genoomis, et mõista, kuidas tõug on arenenud viimase 31 aasta jooksul.[7] Tulemused näitasid, et geneetiliselt on Austraalia labradoodle peamiselt puudel.[7] Väikeste geneetiliste panustega on seal labrador retriiverit ja paari tüüpi spanjelit.[7] Labradoodlid on geneetilisemalt rohkem puudlite kui labrador retriiverite moodi, sest puudlitel on tõuaretajate arvates paremad tunnused. Näiteks on puudlite karvkate hüpoallergeene.[7]

Välimus ja temperament muuda

 

Labradoodle on ristand kahe koeratõu vahel ja pole iseseisev tõug, seepärast pole kutsikatel varases ristandi põlvkonnas kindlalt ennustatavaid iseloomujooni. Esimene puudli ja labradori ristamine kutsub esile variatsioonid välimuses, suuruses, kasukas ja temperamendis. Kui enamik labradoodleid jagavad ühiseid tunnuseid, siis nende välimus ja iseloomulik käitumislaad võivad varieeruda.[4] Labradoodlite karv võib vahelduda sitkest pehmeni, samuti võib nende karvastik olla sirge, laineline või lokkis.[4] Labradoodlid tihtipeale näitavad välja kiindumust vee vastu ja neil on päritud tugev ujumisoskus eellastelt. Nagu enamus labrador retriivereid ja puudleid, labradoodlid on üldiselt sõbralikud, energilised ning sobilikud lastega peredele.[4] Mõlemad labradoodli eellased on ühed maailma intelligentsemad koeratõud, milles puudel on tuntud kui maailma targeim.[8]

Tervis muuda

Labradoodlitel on nende eellastega sarnased probleemid. Puudlitel ja labradoridel võib olla puusa düsplaasia, seepärast vajavad ka labradoodlid spetsiaalselt radiograafiat antud haiguse kontrollimiseks enne aretamist. Labradoodlid on samuti pärinud oma eelastelt arvukalt silmahaiguseid.[9] Enne aretamist peaks kvalifitseeritud veterinaar labraduudlite silmad üle vaatama.

Kõrva infektsioonid muuda

Labradori ja puudli omanikud tunnistavad, et nende lemmikloomade kõrvadega võib esineda probleeme.[10] Kuna labradoodle on kahe tõu ristand, siis on loogiline, et ka labradoodlil on kõrvaprobleemide esinemisvõimalus.[7] Labradoodle tõu lontis kõrvad koguvad enda alla niiskust ja neid peab regulaarselt kontrollima.[10]

Liigese düsplaasia muuda

Küünarliigese düsplaasia on samuti tuntud probleem labradoodli eellastel, sarnaselt puusa düsplaasiale. See probleem esineb sagedasti kiire kasvu tulemusena labradoodlitel kutsikaeas.[11][12] Düsplaasia ei ole haigusseisund seega pruugi see tekitada loomale valu või ebamugavust.[13] Sellegipoolest on kehvalt kokkukäivad liigesed eeludseks, et hilisemas eas võib tekkida labradoodlil probleeme, näiteks kroonilisi liigesepõletikke või võivad koerad hakata lonkama.[13] Mõlemad tervisehäired on geneetilised, seetõttu on enne aretust väga tähtis tagada asjakohane läbivaatlus selle konditsiooni kohta.[14][10]

Kaasasündinud silmahaigused muuda

Labradoodlid on vastuvõtlikud progresseeruva võrkkesta afrooriale (PRA), mis esineb nii kääbuspuudlitel kui ka kokkerspanjelitel ning on päritav haigus.[15]

Addisoni tõbi muuda

Austraalia labradoodlil võib esineda Addisoni tõbe.[16][17] Addisoni tõve korral ei suuda keha kontrollida kortisooli tootmist ja toime tulla stressiga.[10] Austraalias leidub seda haigust nii puudlites kui ka labradorides ning on seetõttu edasi pärandunud ka labradoodlitele.[10] Lihtsalt öeldes ei suuda ajuripats haiguse tagajärjel toota hormooni nimega ACTH, mistõttu on nende kortisooli tase ebakorrapärane.[10] Ebakorrapärase kortisooli taseme tõttu on labradoodlite seedimine häiritud, esinevad nõrkushood ning ebanormaalselt kõrge pulss. Lisaks on sümptomiteks kõhulahtisus, tugev janu ning urineerimine.[10]

Viited muuda

  1. ↑ Sullivan, Rory (26.09.2019). "Labradoodle creator says he regrets 'Frankenstein's monster'". CNN. Vaadatud 27.09.2019. According to Conron, the majority of Labradoodles are 'either crazy or have an hereditary problem,' with healthy examples of the breed 'few and far between.'
  2. ↑ Miller, Ryan W. (26.09.2019). "'A Frankenstein monster': Why the Labradoodle creator regrets breeding the dogs". USA Today. Vaadatud 27.09.2019. 'I find that the biggest majority (of Labradoodles) are either crazy or have a hereditary problem,' he said.
  3. ↑ 3,0 3,1 Miller, Ryan W. (26.09.2019). "'A Frankenstein monster': Why the Labradoodle creator regrets breeding the dogs". USA Today. Vaadatud 27.09.2019. The Australian Labradoodle Association of America, which represents Labradoodle breeders, says the animals are 'generally considered healthy dogs' but do have some common problems, like hip and elbow dysplasia.
  4. ↑ 4,0 4,1 4,2 4,3 4,4 "Labradoodle". Animal World. 01.01.2008. Originaali arhiivikoopia seisuga 13.12.2012. Vaadatud 16.10.2008.
  5. ↑ Conron, Wally (10.07.2007). "I designed a dog". My Story. Reader's Digest. Originaali arhiivikoopia seisuga 14.03.2012.
  6. ↑ "Inventor of the Labradoodle speaks out". Our Dogs. 14.02.2014. Originaali arhiivikoopia seisuga 15.05.2015. Vaadatud 13.02.2014.
  7. ↑ 7,0 7,1 7,2 7,3 7,4 PLOS (10.09.2020). "Analysis of Australian labradoodle genome reveals an emphasis on the 'oodle'". ScienceDaily. Science News. Vaadatud 06.11.2020.
  8. ↑ Coren, John (1994). The Intelligence of Dogs. New York, NY: New York Free Press. Vaadatud 16.10.2008.
  9. ↑ Lust, G.; Williams, A. J.; Burton-Wurster, N.; Pijanowski, G. J.; Beck, K. A.; Rubin, G.; Smith, G. K. (1993). "Joint laxity and its association with hip dysplasia in Labrador retrievers". American Journal of Veterinary Research. 54 (12): 1990–1999. PMID 8116927.
  10. ↑ 10,0 10,1 10,2 10,3 10,4 10,5 10,6 Dig-In (11.10.2019). "5 Common Labradoodle Health Problems". Dig-In. Vaadatud 06.11.2020.
  11. ↑ "Common health issues and life expectancy of the Labradoodle". labradoodlemix.com. Lab Land. Vaadatud 19.03.2017.
  12. ↑ Mäki, K.; Groen, A. F.; Liinamo, A.-E.; Ojala, M. (01.10.2001). "Population structure, inbreeding trend and their association with hip and elbow dysplasia in dogs". Animal Science. 73 (2): 217–228. DOI:10.1017/S1357729800058197.
  13. ↑ 13,0 13,1 Eesti Retriiverite Tõuühing (2014). "Liigeste düsplaasia". Vaadatud 7.11.2020.
  14. ↑ Kirberger, R.M.; Fourie, S.L. (01.06.1998). "Elbow dysplasia in the dog: Pathophysiology, diagnosis, and control". Journal of the South African Veterinary Association. 69 (2): 43–54. DOI:10.4102/jsava.v69i2.814. PMID 9760396.
  15. ↑ Oliver, J. A. C.; Gould, D. J. (2012). "Survey of ophthalmic abnormalities in the Labradoodle in the UK". Veterinary Record. 170 (15): 390. DOI:10.1136/vr.100361. PMID 22278634.
  16. ↑ "Addison's Disease". Goldendoodles.com. Vaadatud 02.01.2011.
  17. ↑ "Addison's and the Labradoodle". ilainc.com. Originaali arhiivikoopia seisuga 04.05.2009. Vaadatud 28.04.2012.
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Labradoodle&oldid=6225406"