Lääne Kalur oli kalurikolhoos Lääne maakonnas[1].

Kolhoosi Virtsu Kalur silt Virtsu Harrastusmuuseumi uksel.

1920. aastate algul loodi kaluriühistu “Kalamees”, kuid kalureid see koondada ei suutnud. 1930. aastal võeti vastu uus põhikiri ja “Kalamehest” sai “Kalur”. Kuid ka see polnud kalurite kutseühing, sest tema liikmeiks olid ka riigiametnikud-õngemehed. 26. aprillil 1941 koondusid Haapsalu kalurid uude kaluriühistusse “Kalur”. Pärast sõda 7. märtsil 1945 otsustasid Haapsalu kalurid taas astuda ühistusse “Kalur”. Valiti ühistu juhatus, kus esimeheks sai kalamees Villem Kivi, tema asetäitjaks sai Aleksander Mensas. 28. aprillil 1949. aastal tehti otsus reorganiseerida ühistu kaluriartelliks (kalurikolhoosiks) “Haapsalu”. Juhatuse esimeheks valiti Alfred Kuinberg. Liikmeid oli 110.

1955. aasta juulis võttis kolhoos oma koosseisu ka Vormsi kalurid. 12. juulil 1955, kui otsustati tugevnenud ühismajandile uus nimi anda, oli parajasti Musta mere kangelase admiral Pavel Nahhimovi surma-aastapäev. Ettepanek anda kolhoosile admiral Nahhimovi nimi võeti üksmeelselt vastu. Loodi "Admiral Nahhimovi nimeline kalurikolhoos"[2].

1971. aastal ühines kolhoos "Dzeržinski-nimelise kalurikolhoosiga". Kalurikolhoosile pandi uus nimi – “Haapsalu Kalur” ja selle esimeheks sai Villu Põldsam.

1975. aastal moodustati kolhooside Haapsalu Kalur ja Virtsu Kalur alusel "Lääne Kaluri kalurikolhoos"[1]. 1979. aastal liideti Lääne Kaluri kalakolhoosi juurde Haapsalu kalakombinaat ja 1981 Vormsi sovhoos[3].

1991. aastal organiseeriti kolhoos ümber aktsiaseltsiks West[1].

Viited

muuda
  1. 1,0 1,1 1,2 Eesti entsüklopeedia. 6. köide: LÕUNA–NÕUD. Tallinn: Valgus, 1992 (= Eesti Entsüklopeediakirjastus, 1995), lk 31.
  2. ""Lääne Kalur"". virtsu.ee.
  3. "Lääne Kalur". www.kalapeedia.ee.