Kuusalu meeskoor

Kuusalu meeskoor on 1867. aastal asutatud Harjumaal Kuusalu vallas tegutsev koorilaulukollektiiv.

AjaluguRedigeeri

19. sajandRedigeeri

Kuusalu kooriajalugu ulatub 1867. aastasse, kui asutati Kuusalu muusikaselts, mille kõige järjekindlam kandja on Kuusalu meeskoor.

1867. aastal avati Kuusalu kihelkonnas Kolgakülas, Hirvlis, Kodasool ja Kiius koolid. Tolleaegne kirikuõpetaja Woldemar Friedrich Kentmann ootas koolmeistritelt laulukooride asutamist ja lauluõpetamist. Nii hakkasid kooliõpetajad Hans Fromm ja Heinrich Stein koorilaulu õpetama Hirvlis, Kiius ja Valklas. Esimene segakoori kontsert toimus jõuludel Frommi juhitult Hirvlis, kus esitati peamiselt vaimulikke laule. Tolleaegsest segakoorist moodustati 1869. aastal meeskoor, et osa võtta I üldlaulupeost Tartus.

Kuusalu esimese lauluseltsi lipp õmmeldi enne laulupeole minekut Kuusalu kiriklas. Lipule õmbles tähed ja aastaarvu 1867 pastor Kentmanni õde.

Peale Hans Frommi surma 1873. aastal ei tulnud järgmine kooliõpetaja Wilhem Hacker tööd meeskooriga jätkama, vaid asus juhatama Hirvli segakoori. 1885. aasta paiku algatas Gustav Tamberg jällegi meeskoori töö, koorikohustused võttis enda peale Kolga mõisa jääger Juhan Esko. Lauljaid oli säilinud umbes 13. Koor lõpetas laulmisega 1903. aastal.

20. sajandRedigeeri

Uue jälje meeskoori tegevusest võib leida 1910. aastast, mil võeti samal aastal jällegi osa VII üldlaulupeost Tallinnas, koorijuht oli Juhan Meier. Koor tegutses neli aastat. Kuusalu Hariduse Seltsi meeskoor võttis16 lauljaga osa 1923. aasta laulupeost, koorijuht oli Arnold Mooser (Moosaar). Koor tegutses paar aastat.

Edasi tegutses Kuusalus kaks segakoori: Kuusalu koguduse kirikukoor ja Ü.E.N.Ü Kuusalu osakonna segakoor. See-eest on 1928. ja 1933. aasta üldlaulupeo teatajates märgitud meeskoore Kuusalu kihelkonnast. Ilmselt oli tegu segakooride meeslauljatega, kes õppisid ära meeskooride repertuaari, lauldes üldlaulupeol meeskoori ridades. Siis vaibus meeskoori tegevus pikaks ajaks.

Katsed meestelaulu elustadaRedigeeri

1951. aastal hakati uuesti looma meeskoori tolleaegse Kuusalu rahvamaja instruktori Endel Vaherna kutsel. Takistuseks oli sõja ajal lõhutud klaver, mida polnud võimalik enam kasutada, kuid peagi saadi kokkuleppele Kuusalu elanikuga, kelle kodus leidus klaver. Maria Lahe elutoast sai uus prooviruum. Uueks koorijuhiks oli Tõnis Pere. Kuna lauljaid oli vähe, loobus staažikas koorijuht väikese koori juhatamisest ning jätkas vaid Kuusalu naiskoori ja segakooriga.

Uus edukas katse meeskoori luua tehti 1954. aastal, koorijuhiks kutsuti Valter Tormis. Koor esines jõudsalt mitmes paigus: rahvamajas, Leesil koos rahvatantsijatega, Kose-Uuemõisas, Jõelähtmes ja Kolgakülas. Hooaja jooksul õpiti selgeks mitmeid laule nt "Malemäng", "Orus voolamas jõekene kiire", "Mai tuli". Kuid mehed heitsid koorijuhile ette pealiskaudset lauluõpetust, mistõttu koor enam sama aasta sügisel kokku ei tulnud.

1956. aastal asus Kuusalu kultuurimajja (rahvamaja) tööle kõrgelt haritud Endel Kink. Kultuurimaja oli endale saanud ka korraliku tiibklaveri, mida kasutai ligi 60 aastat. See innustas mehi jällegi meeskoori looma ning ühiste pingutuste järel saadi kokku 16 laulumeest. Sel hooajal tuli koor rajooni iseseisvuse ülevaatuse laureaadiks. Hooaeg lõpetati 15. juulil rajooni laulupäevaga. 1956. aastal oli meeskoorist järgi jäänud viis meest, mille pärast moodustati kultuurimaja juhataja Linda Sarapuu ettepanekul meesansambel, mida juhatas Endel Kink. Selle aastal toimus vaid kaks esinemist, kuid juba järgmisel aastal oli ansambel tegus paljude proovide ja 15 esinemisega. 1958. aastal lahkus E. Kink Kuusalust ning naiskoor, segakoor ja meesansambel jäid juhita.

Järgmisel aastal aga tuli uus juhataja Hillar Lukk, kes hakkas meesansamblit juhendama, käidi ka esinemas. 1960. aastal valmistus XV üldlaulupeost osa võtma Kuusalu segakoor, millega liitusid ka ansamblimehed. Sama aasta sügisel loodi segakoori juhataja Aliis Lusiku juhendamisel jälle meeskoor 19 lauljaga. 30. aprillil 1962 tähistati Kuusalu kultuurimajas Kuusalu muusikaelu 95. aastapäeva. Kontserdil tegid kaasa veel Kuusalu puhkpilliorkester, naiskoor ja ansamblid. See päev oli meeskoorile ajalooline tähtpäev. Sellel aastal esines meeskoor palju, ka Riias. 1963. aasta oli väga edukas meeskoorile: esinemisi oli üleriigiliselt 23. 1964. aastal asus meeskoor valmistuma järjekordseks laulupeoks, oli vaja õppida meeskooride ja ühendkooride repertuaarid. 1965. aasta üldlaulupeol käis Kuusalu koor 30 mehega. Enne seda osaleti 1933. aasta laulupeol alles. Kooril täitus viis aastat järjepideva töö algusest. Selle aja jooksul oli kooris laulnud 61 lauljat ning 62 esinemist. Kuusalu VII laulupäev 1966 aastal peeti Kordejaanil. Peol osalesid mitmed koorid kui ka rahvatantsijad. Meeskoori ülesandeks oli Läti koore võõrustada. 1968. aasta oli meeskoorile tähtis, kuna kohe oli möödumas 100 aastat jalgsimatkast Kuusalust Tartu laulupeole. Tähtsalt aastal jäi aga dirigent Aliis Rea dekreetpuhkusele, kelle asemel tuli koori juhtima Ludmilla Lõhmus, kuid koor läks märtsi lõpul laiali. Samal aastal lõpetas ka laulja lahkumise tõttu töö meesansambel, kuid nüüd töötuks jäänud ansambli juht Juhan Jaaska nõustus ajutiseks üle võtma meeskoori juhtimise. 1969. aastal läksid Kuusalu mehed Tartusse juubelilaulupidu tähistama. Osaleti ka laulupeo tule toomises. 1970 tähistati Kuusalu 750. sünnipäeva kui ka 6. detsembril Kuusalu pasunakoori 100. aastapäeva. Järgneval aastal oli aga koori tegevus tagasihoidlik, sest dirigent oli tihti haige. 1971. aastal said aga meeslauljad Kuusalu meeskoori rinnamärgid. 1972 oli jällegi aktiivne aasta, lauldi koos ka Kehra ja Loksa meeskooridega. 1973. aastal käis Kuusalu meeskoor III vabariiklikul meeskooride laulupäeval Viljandis, ja jällegi esines kohalikel üritustel. 1974. oli tavapärane tegus aasta ning 1975 käidi jällegi laulupeol. 1975. aastal lahkus Aliis Rea koorijuhi ametist, tema juhtimisel tegutses koor 15 aastat. Uuteks koorijuhtideks tulid noored Georg Otsa nimelise Tallinna muusikakooli II kursuse õpilased Ene Jõesalu ja Tiina Kalda. Esimene esinemine noorukeste käe all toimus juba järgmise aasta veebruaris. Sellel ja järgnevatel aastatel esineti veel erinevatel üritustel, nagu siiani ka tehtud oli. 1978 käidi meeskooride XII laulupäeval Viljandis. 1979. aastal abiellus koorijuht Ene Jõesalu. 1980. aastal toimus ENSV laulupidu ning meeskooride laulukivi avamine. Järgnevatel aastatel tähistati 1981 puhkpiliorkestri 110. ning 1982 Kuusalu X laulupäeva. 1983. aastal võeti rahulikult, esinemisi oli vaid üheksa. 1984 käis koor oma külaliste juures Novgorodis kontserti andmas. 1985 võeti jällegi osa laulupeost, milleks hoogsalt valmistuti. Tegusad aastad olid ka 80ndate lõpp. 1987 tähistati Kuusalu meeskoori 120. aastapäeva. Kontserdil tegid kaasa ka naiskoor, pasunakoor ja poisteansambel. Lisaks jõudsid sellel aastal mehed käia ka kontsertreisil Petrozavodskisse. Aastal 1988 uuendati koori repertuaari kui ka lauljaskonda. Toimus palju esinemisi, ka meeskooride vabariiklikul laulupäeval. 1989 käidi Tartus tähistamas üldlaulupidude 120. aastapäeva. Kolmanda Tartu käigu ajal (1969 ja 1989) olid jällegi samad 22 meest rivis. 1990. käidi kontsertreisil Soomes ja esineti muidu väga palju üritustel. Osaleti jällegi laulupeotule toomises ning muidugi ka laulupeol. Samal aastal tuli ka Tampere meeskoor vastukülaskäigule Kuusallu.

1991. aastal käidi Hiiumaal ning tähistati ja osaleti muudel üritustel, nagu viimastel paarikümnel aastal kombeks sai. 1992. käidi jällegi Tamperes ning samal aastal tähistati Kuusalu koolimajas meeskoori 125. aastapäeva. Hoogsale tööle muutis Eesti iseseisvuse taastamine tunduvalt senist elukorraldust nii töökaotuste kui ka vabadusejoovastuse osas. Koorist lahkusid palju lauljaid. Kuna koorist lahkus 1993. aastal ka koori kroonikakirjutaja, ei ole kirjalikke andmeid koori tegevuse kohta 1993–1998. Sellele vaatamata tegutses koor Järviku käe all edasi. 1990ndatel tegutses koor väiksema hooga kui varem. Sellegipoolest esineti erinevatel üritustel nt jaanipäevadel ja laulupäevadel. 1995. tähistati ka Ene Järviku 40. juubelit. 1997. aastal tähistati meeskoori 130.aastapäeva. 1999. aastal võeti osa XXIII üldlaulupeost. XX sajandi lõppu tähistati 8. veebruaril naisrahvatantsurühmaga Tiiud Aravetel. Ka lauljad esitasid naistelt õpitud tantse. Veljo Tormise Kultuuriselts pakkus abi peo korraldusel.

Koor on esitanud läbi aegade vaimulikke laule, erinevaid rahvaviise, laulupeolaule jne.

I üldlaulupiduRedigeeri

Peale I üldlaulupeo korralduse kinnitamist, innustas Kuusalu pastor Woldemar Friedrich Kentmann mehi moodustama segakoorist meeskoor ning hakata valmistuma esimeseks üldlaulupeoks. Meeskoori esimene koorijuht oli W. F. Kentmann, laulupeol aga oli meeskoori ametlik juht Fromm. Esimesel laulupeol laulis Kuusalu esindusest 9 meest. Laulupeole mindi kahe vankriga, kuid pole teada, kas vankritel istusid mehed või hoiustati seal asju ja toidumoona. Harjumaalt oli Kuusalu meeskoor ainus koor, kes esimesel laulupeol käis. Laulupidu oli meestele suureks elamuseks ning laulja Priimanni vaimustusest puhkpillimuusikast sai ta innustust luua Kuusalu pasunakoor 1870. aastal.

Meeskoori juhidRedigeeri

8. detsembril 2012 tähistas meeskoor kontserdiga Kuusalu Rahvamajas oma tegutsemise 145. aastapäeva. Laulmas oli neliteist meest, nende hulgas ka Eesti vanim koorilaulja Endel Reinberg (95-aastane).

KirjandusRedigeeri

  • "Kuusalu meeskoori lugu. 1867-2017" Ado Pärn

VälislingidRedigeeri