Kuninglik Kunstide Akadeemia

Disambig gray.svg  See artikkel räägib Suurbritannia akadeemiast; Rootsi akadeemia kohta vaata artiklit Kuninglik Kaunite Kunstide Akadeemia

Kuninglik Kunstide Akadeemia (ka kuninglik akadeemia; inglise keeles Royal Academy of Arts, lühendatult RA) on Inglismaal Londonis Piccadilly tänaval Burlington House'is asuv Suurbritannia mõjukaim väljapaistvate kunstnike ja arhitektide ühendus.

Kuninglik Kunstide Akadeemia asub Londonis Burlington House'is Piccadilly tänaval

Akadeemia juures tegutseb ka kolmeaastast kraadiõpet pakkuv kunstikool Royal Academy Schools.

Akadeemia ei saa riigilt tuge, vaid teenib oma sissetuleku müüginäituste korraldamisega. Akadeemia korraldab igal aastal suvise näituse, mille traditsioon ulatub tagasi aastasse 1769. Näitusel on igal aastal eksponeeritud umbes 10 000 kunstiteost, mille valib akadeemia liikmetest koosnev žürii.

Asutamine ja asukohtRedigeeri

Kuninglik Kunstide Akadeemia asutati 10. detsembril 1768. Sel päeval kinnitati ka akadeemia 40 esimest liiget.

1868. aastal kolis akadeemia Burlington House'i Piccadillys, kus tegutseb siiani.

LiikmeskondRedigeeri

Tänapäeval on kuningliku akadeemia koosseis piiratud 80 kohaga, millest 14 kohta on reserveeritud skulptoritele, 12 arhitektidele ja 8 kunstnik-graveerijatele; ülejäänud 46 kohta on maalikunstnike päralt. Uusi akadeemikuid (lühendatult R.A.) valivad akadeemia tegevliikmed akadeemia peaassambleel.

Kategooria "kuningliku akadeemia assotsieerunud liige" (A.R.A.) võeti kasutusele 1769. aastal eesmärgiga teha sobivate kandidaatide eelvalik, mille põhjal täita tulevikus vakantsed akadeemikute kohad. Assotsieerunud liikme kategooria kaotati 1991. aastal.

Aastal 1918 otsustati, et kõik akadeemikud ja assotsieerunud liikmed, kellel täitub 75. eluaasta, valitakse ümber seeniorliikmeks. Sellega tekitati vabad kohad uute akadeemikute valimiseks. Akadeemia seeniorliige säilitas kõik oma privileegid. Kui akadeemiasse valitu on juba valimise ajal vanem kui 75-aastane, siis valitakse ta kohe seeniorliikmeks (liikmete arv selles kategoorias ei ole piiratud). Näiteks väljapaistev ehitusinsener Ove Arup valiti 91 aasta vanuselt 1987. aastal seeniorliikmeks (Senior R.A.). Seeniorliikme nime järele kirjutatakse samasugused post-nominal letters kui tegevliikmete puhul (RA 'kuninglik akadeemik').

Et eristada seeniorliikmeid tegevliikmest, on kirjanduses vahel kasutatud ka mõistet "auliige" (Honorary Royal Academician) .

Akadeemia liikmete hulgas on olnud tuntud kunstnikke, näiteks Thomas Gainsborough, William Turner, John Constable, John Everett Millais jt. Nüüdisaja väljapaistvamatest arhitektidest on akadeemiasse valitud näiteks Norman Foster, Richard Rogers, Philip Dowson.

VälislingidRedigeeri