Kundl on linn ja vald (Gemeinde) Austrias Tirooli liidumaal Kufsteini ringkonnas. Vald asub 526 m kõrgusel merepinnast. Valla pindala on 21,9 km², 1. jaanuaril 2016 elas seal 4202 inimest.

Kundl
Vapp
Pindala: 21,9 km² Muuda Vikiandmetes
Elanikke: 4762 (2021)[1] Muuda Vikiandmetes
Koordinaadid: 47° 28′ N, 11° 59′ E
Valla asend Kufsteini ringkonnas
Kundl (Austria)
Kundl
Kundl

Asend

muuda

Kundl paikneb 7,70 km Wörglist läänes ja 18,30 km Kufsteinist edelas, Innist lõunas ja koosneb 4 osast, nimeliselt Kundl, Liesfeld (põhjas), Saulueg (lõunas) ja St. Leonhard (läänes).

Naabervallad

muuda

Breitenbach am Inn, Radfeld, Wörgl, Wildschönau

Ajalugu

muuda

Kundlist idas on leitud mõned põletusmatused koos muude jäänustega, mis pärinevad La Tène kultuurist, ja on nüüd avalikult eksponeeritud Landesmuseum Ferdinandeumis Innsbruckis.

Kundlit on esmamaininud kataloogis piiskop Arn Salzburgist 788. aastal nimega ad Quantalas, mis tähendab 'valge jõe ääres'. See peaks olema ka linna praeguse nime algupära. 1213. aastal asus Kundli kindluses aadliliin Kummersbrucker, kindlusest on vaid varemed järgi. 15. ja 16. sajandil omandas kaevandamine tähtsust ja mõned praegused tänavanimed (näiteks Hüttstraße, Schieferrollstraße) tõendavad seda veel.

1658. aastal asutas Bartlmä Plank pruulikoja, mis tootis Kundler Bier. See pruulikoda muudeti 1946. aastal farmaatsiaettevõtteks Biochemie Kundl, tänapäeval Sandoz.

Teise maailmasõja ajal hoiti Kundli koopas keiser Maximilian I pronkskuju, mida nüüd näidatakse Hofkirches.

Tänapäev

muuda

Mitmete firmade ümberasumise tõttu 1950. aastatel muutus küla pendeldajate kogukonnaks. Kundli tuntumad ettevõtted on arvatavasti farmaatsiaettevõte Sandoz (endine: Biochemie), traktoritehas Lindner ja puidutehas Pfeifer.

Suviti külastab Kundlit palju turiste, kes jalutavad läbi maalilise Kundli kuristiku (saksa keeles Kundler Klamm), mis ühendab Kundlit Wildschönau oruga.

Viited

muuda

Välislingid

muuda