Kultuurikeskus Nooruse Maja

Nooruse Maja on Pärnu Rääma linnaosa kultuuri- ja kogukonnakeskus. Keskus asub aadressil Roheline 1b. Keskust haldab koostöös Pärnu Linnavalitsusega MTÜ Rääma Noorte Ühing Noorus. Nooruse Maja direktor on alates 1994. aastast Uudo Laane.

Nooruse Majas tegutsevaid mittetulundusühinguid, seltse, klubisid ja huvialaringe ühendab vabatahtlik mittetulundusühing MTÜ Rääma Noorte Ühing Noorus (edaspidi Nooruse Selts).

Nooruse Seltsi põhiülesanne on Nooruse Majas toimuva tegevuse korraldamine ja selle ruumide haldamine. Lisaks koordineerib selts Pärnu Rahvaülikooli, laste ja täiskasvanute huviringide tegevust ning täiendõpet, teeb koostööd Eesti ja välismaiste füüsiliste ja juriidiliste isikute ning vabatahtlike organisatsioonidega, korraldab vabaõhu- ja kultuuriüritusi, konverentse, seminare, nõupidamisi, näitusi, koolitusi jne.

Alates 2017. aastast korraldab kultuurikeskus kogukonnaüritust Rääma rahva oma päev.

Ajalugu

1923–1940

14. oktoobril 1923 asutati Pärnus Rääma Noorte Ühing Noorus, mille eesmärgiks oli pakkuda Rääma linnaosa noortele harivaid ja sportlikke tegevusi vaba aja veetmiseks. Aastal 1933 ostis ühing aadressil Roheline 1b väikese maja ^[1].

Samale krundile ehitati paari aastaga vabatahtlike ja toetajate abiga palkmaja, kus 1940. aastani toimus aktiivne seltsielu: tegutsesid lauluansamblid, muusika- ja spordiringid, näiteringis lavastati näidendeid. Töötas raamatukogu, korraldati harivaid loenguid, kursuseid ja peoõhtuid.

1940–1956

Pärast juunipööret nimetati Nooruse seltsimaja 21. septembril 1940 Rääma rahvamajaks. Teise Maailmasõja ajal jäi seltsitegevus soiku ning maja avati uuesti 1945. aasta alguses. Taas alustasid tööd näitering, spordi- ja muusikakollektiivid. Populaarsed olid tantsuõhtud, kus muusikat tegi rahvamaja džässorkester.

1947. aastal nimetati Rääma rahvamaja Pärnu linna II kultuurimajaks.

1956–1990

Aastast 1956 kandis kunagine seltsimaja Pärnu rajooni kultuurimaja nime. Nõukogude Eesti perioodil tegutsesid hoones jätkuvalt laulu-, tantsu- ja muusikakollektiivid, lasteringid, toimusid peo- ja isetegevusõhtud. Alates 1959 töötas majas kino.

Kultuurimajas tegutsenud kollektiividest on tuntumad rahvapilliansambel Cantelo, segakoor Koidula, ansamblid Con Amore, Clementine ning Hõbedased kaksikud, kellest sai hiljem ansambel Kuldne Trio.

Majas koordineeriti kogu rajooni kultuuritööd korraldades seminare, õppepäevi, kokkutulekuid, konkursse ning rahvahariduse andmist. Rajooni kultuuriosakonna metoodilises kabinetis töötanud metoodikud ja instruktorid toetasid rajooni rahvamajade juhatajaid materjalide, väljaõppe ja ürituste korraldamisega.

1990–2020

1991. aastal sai asutus uueks nimeks OÜ Pärnu maakonna kultuurikeskus. Nimelt otsustati Pärnu maavalitsuses 1992. aastal, et kultuurimajast saab omavalitsustevaheline kultuurikeskus, mille tegevust finantseerisid 11 Pärnumaa valda: Paikuse, Sauga, Vändra, Surju, Tahkuranna, Häädemeeste, Tõstamaa, Koonga ja Halinga, lisaks Vändra alev ja Kilingi-Nõmme linn.

Majanduslike probleemide tõttu müüsid omavalitsused maja maha ning 1998. aasta septembris ostis Pärnu linn toona Siimani maja nime kandnud hoone 1,2 miljoni krooni eest ära.

Taasasutati MTÜ Rääma Noorte Ühing Noorus, et see võiks koostöös linnaga hoonet majandada ning sellest ajast kannab kunagine seltsimaja Nooruse Maja nime.

Mitmeid kordi nime muutnud maja sisu jäi endiseks: siin tegutsesid kultuurikollektiivid, kunstiklubid, lasteringid jt.

Taasiseseisvunud Eestis ja turumajanduse tingimustes hakati korraldama uutmoodi üritusi, et publikut majja meelitada. Uute ettevõtmistena said Nooruse Majas hoo sisse Pärnu kantritantsufestival (hiljem Pärnu line-tantsu festival), Lüster MTÜ korraldatud rahvusvahelised portselanimaalijate päevad, suupilliklubi Piccolo organiseeritud rahvusvaheline suupillimängijate konkurss-festival “Pärnu Harmonica”, külapillimeeste kokkutulekud jne.

2000. aastast asub majas niplispitsihuvilisi ühendav Pärnu pitsistuudio ning 2004. aastast Pärnu Rahvaülikool. Alates 1997 töötab majas laste huvikool SHART.

2010–2013 tegutses Nooruse Majas Pernau Rahwateater, hiljem 2013–2018 Pärnu rahvateatri nime all.

Uue tegevusalana alustati 2000. aastatel rahvusvaheliste koostööprojektidega, mille sisuks on enamasti noorsootöötajate koolitamine ja täiskasvanuharidus, õppematerjalide koostamine, ettevõtlikkuse arendamine jne. 2000. aastatel võeti Nooruse Majas vastu 11 vabatahtlikku Euroopa Vabatahtliku Teenistuse projekti raames.

Tänapäev

Tänapäeval tegutseb Nooruse Maja jätkuvalt kogukonnakeskusena võimaldades korraldada erinevaid üritusi ja kultuurisündmusi ^[2]. Majas ja suvel ka õues välilaval toimuvad kontserdid, etendused, lastehommikud, stand-up showd, koolitused, seminarid jt.

Üheks Nooruse Maja koordineeritud olulisemaks suvesündmuseks on alates 2017. aastast juuli esimesel laupäeval toimuv kogukonnapäev Rääma Rahva Oma Päev, mille raames kutsutakse Rääma linnaosa inimesi korraldama kodukohvikuid, hoovimüüke, kontserte jne.

MTÜ Rääma Noorte Ühing Noorus pakub katusorganisatsioonina kooskäimise kohta väikestele klubidele, treenijatele ja õppijatele. 2023. aastal tegutsesid majas Pärnu Rahvaülikool, suupillimängijate klubi Piccolo, Pärnu Portselanimaalijate Selts Lüster, Pärnu pitsistuudio, Kaie Segeri tantsustuudio, huvikool SHART, tantsuklubi Fox jt.

Olulisel kohal on projektitöö: Nooruse Maja on pakkunud aastaid Pärnu linna ja maakonna noorsootöötajatele täiendkoolituse võimalusi, saatnud neid kogemusi saama Euroopasse ja kaugemalegi ning korraldanud ka ise rahvusvahelisi treeningkursusi.

Nooruse Maja on osalenud kümnetes rahvusvahelistes projektides ning mitmeid ise algatanud. Organisatsioonil leidub Erasmus + projektipartnereid nii Euroopas kui mujal maailmas.

Kirjandus

Olaf Esna, "Rääma Noorte Ühing Noorus. Märkmeid tegevusest 1923-1940", Perona 1996
Karin Klaus, "Nooruse selts: sada aastat aja kulgu", Hea Tegu, 2023

Välislingid

↑ Esna, Olaf (1996). ""Rääma Noorte Ühing Noorus. Märkmeid tegevusest 1923-1940"". leo.ee. Vaadatud 2. jaanuaril 2024.
↑ "URRAM". www.lugeja.ee. Vaadatud 2. jaanuaril 2024.

[1] Esna, Olaf (1996). ""Rääma Noorte Ühing Noorus. Märkmeid tegevusest 1923-1940"". leo.ee. Vaadatud 2. jaanuaril 2024.

[2] "URRAM". www.lugeja.ee. Vaadatud 2. jaanuaril 2024.

[1]

[2]