Kolorimeetria
Kolorimeetria on värvilise ühendi lahuse kontsentratsiooni fotomeetriline määramine lahuse värvuse intensiivse põhjal.
Värvilise komponendi kontsentratsiooni määramiseks tema lahuse värvuse intensiivsuse põhjal kasutatakse seadet, mida nimetatakse kolorimeetriks. Kolorimeetris kas võrreldakse uuritava ja teadaoleva kontsentratsiooniga lahuse värvuse intensiivsusi või mõõdetakse lahust läbiva valguse intensiivsuse vähenemist.
Aine väikeste kontsentratsioonide korral (neil juhtudel kehtib Bouguer'-Lamberti-Beeri seadus) saab proovi kontsentratsiooni arvutada analüüsitavat ja võrdluslahust läbinud valguse intensiivsuste erinevusest.
Kui uuritav ühend ise lahusele värvust ei anna, siis lisatakse sobivat reaktiivi, mis moodustab määratava komponendiga värvilise ühendi.
Kiire ja lihtne värviliste ühendite määramise meetod (kolorimeetria modifikatsioon) on mikrotsoonanalüüs paberil, kus analüüdi (proovi) ja standardi värvusreaktsioone analüüsitakse filterpaberile kantud mikrotsoonide värvuse intensiivsuste võrdlemisel.