Kolmeosaline mina-sõnum

Kolmeosaline mina-sõnum (ingl three-part I-message või 3-part I-message) on üks viisidest, kuidas selget eneseväljendamist kasutades kehtestaval viisil reageerida teise osapoole käitumisele, sh probleemidele.^[1]^[2]

Mina-sõnumi kolm osa muuda

Mina-sõnum on täielik siis, kui kirjeldab toimuvat kolmest aspektist:

R. Boltoni kirjeldus^[3]	McKay jt kirjeldus^[1]
Sõnumi saaja senise käitumise hinnanguvaba kirjeldus nt Kui sa teed minuga koos mingeid plaane ja ütled viimasel hetkel ära...	Sõnumi saatja kirjeldus olukorrast nt Mulle tundub, et meil on palju ühist.
Tunded, mida kirjeldatud käitumine sõnumi saatjas tekitab nt ...siis viskab mul üle...	Sõnumi saatja tunded selles olukorras nt Tänane õhtu oli väga meeldiv.
Sõnumi saaja käitumise mõju sõnumi saatjale nt ...sest on juba liiga hilja teistega mingeid muid plaane teha.	Sõnumi saatja soovid selles olukorras nt Ma tahan sind paremini tundma õppida. Tahan sinuga uuesti kokku saada järgmisel reedel.

Ülaltoodud tabelist selguvad eri autorite kaks osaliselt erinevat mina-sõnumi ülesehitust:

Tabeli vasakpoolses veerus kirjeldab mina-sõnum olukorda, seejärel rääkija tundeid ja viimasena olukorra mõjul tekkinud kahju või kasu rääkija vaatevinklist (kirjeldus + tunne + kahju/kasu). Sõnumi saajale jääb autonoomse isikuna vabadus ise otsustada, kas ja kuidas ta oma käitumist muudab.

Kui mina-sõnum ütleb sõnumi saajale lahenduse ette, rikub mina-sõnumi ütleja teise isiku piire (vähendab otsustusruumi).^[3] Kriitilistes olukordades võib selline mina-sõnum reageerimist kiirendada, tavaolukordades aga tekitada sõnumi saajas vastupanu.

Mina-sõnum parempoolses veerus kirjeldab samuti selle ütleja olukorda ja tundeid, kuid sõnumi viimane osa väljendab üheselt, mida rääkija sõnumi saajalt soovib või ootab (tema käitumise kirjeldus + kirjeldus mõjust minule).

Mõlemad autorid^[1]^[3] peavad vajalikuks, et mina-sõnumist selguks nii olukord (neutraalse kirjeldusena) kui olukorra mõjul mina-sõnumi ütlejas tekkinud tunne.

Eesti Suhtlemistreenerite Ühingu suhtlemiskoolitajad ja -treenerid ning Thomas Gordon^[4] peavad oma kogemuste najal paremaks kirjeldada mina-sõnumis olukorda, seejärel mõju (kasu või kahju) ja alles viimasena tunnet (kirjeldus + kahju/kasu + tunne), sest

siis on sõnumi saajal kergem aru saada, millisest tema käitumise tagajärjest sõnumi saatja tunne tuleneb, ja
oma tunnetest avatult rääkimine pole eesti kultuuris levinud, nii et sõnumi saaja võib ütleja tunnetest kuuldes sedavõrd üllatuda, et tal ei jätku tähelepanu oma käitumise mõju mõistmiseks.

Sellise sõnumi sõnavalik eeldab täpsust, mitte tormakaid või ebamääraseid mõtteavaldusi.^[3]Kehtestav sõnum on lühike, see peab mahtuma soovitatavalt ühteainsasse lausesse.

Selguse huvides on nii kõnes kui kirjas kasulik hoida faktid eraldi oma arvamustest, vajadustest ja tunnetest. (Ta sai eksami D. Ma ise mõtlen, et...).

Enamasti on mina-sõnumis kõige keerulisem tunnete väljendamine. Seda kahel põhjusel:

rääkija pole oma tunnetest teadlik (Mida ma tunnen? Midagi ma ei tunne!)
kuulaja võib endast tulenevatel põhjustel tunda ebamugavust (Ära mine emotsionaalseks!)

Lisaks olukorra hinnanguvabale kirjeldusele tuleb mina-sõnumis kirjeldada olukorra mõjul tekkinud kahju või kasu.

Kolmeosalise mina-sõnumi moodustamine muuda

Sellise sõnumi osad on:

1. Olukorra kirjeldus faktipõhiselt ja hinnanguvabalt

2. Olukorra tekitatud konkreetne ja mõõdetav mõju (kasu või kahju)

3. Olukorra tekitatud tunded

Näide: Kui ratas on sissesõiduteel, pean ma hoovi sõitmiseks autost välja tulema ja see häirib mind kõvasti!

Sellist sõnumi osade järjestust peetakse kõige mõjusamaks.^[3] Need kolm osa võivad olla erinevalt järjestatud ja vahel piisab ka kahest või vaid ühest osast – kõik oleneb kontaktist.

Olukorra hinnanguvabale kirjeldusele järgneb olukorrast rääkijale endale tuleneva kahju või kasu kirjeldus.

Olukorra mõjul tekkinud tunde või tunnete sõnastamise eel on kehtestajal soovitav hetkeks keskenduda, et valida oma tunnet ja selle intensiivsust kõige paremini väljendav(ad) sõna(d).

Seega on ennast kehtestava mina-sõnumi õnnestumiseks vaja:

selge eneseväljenduse (mina-keele) oskust	→ kasutada mina-vormi ja kindlat kõneviisi; Mul on sulle üks jutt. Saad sa mind praegu kuulata?
hinnanguvabadust – oskust kirjeldada meeldivat või ebameeldivat olukorda faktipõhiselt	→ kirjeldada olukorda ja fakte, andmata neile hinnangut: Kui sa mu koju tõid, siis ma märkasin, et auto bensiinipaak saab kohe tühjaks
oma tegeliku kogemuse ja selle esile kutsutud tunnete mõistmist, et öelda välja toimunu võimalikult konkreetne, käegakatsutav kasu või kahju ja peamine tunne	→ kirjeldada oma tundeid, mis selles olukorras tekkisid: Mind nii häirib, et sa tühja paagiga linnast ära tulid! → kirjeldada teise poole tegematajätmise mõju: Nüüd ma pean tankima homme hommikul tipptunni ajal. Meil on hommikul kella 8st koosolek, nii et hilinemine ei tule kõne allagi!

Selleks, et kolmeosaline minasõnum tuleks välja konkreetne ja kehtestavale käitumisele omane, on hea kinni pidada järjestusest sina – mina –mina ehk kirjelduse osas ainult sinu käitumine, mõju osas ainult mõju minule ja tunde osas ainult minu tunne.

Mõõdetav kahju või kasu muuda

Teisel osapoolel on kergem mõista, kui tuua välja rahaline kasu või kahju ja/või võidetud või kaotatud aeg. Niisiis kirjeldada teisele osapoolele kasu või kahju, mis

parandas või halvendas rahalist seisu

suurendas või vähendas omandi väärtust

suurendas või vähendas käsil olnud töö efektiivsust

võimaldas mingi töö ära teha kiiremini ja väiksema vaevaga või jätta see hoopis tegemata või vastupidi, põhjustas lisatööd.

Tunde sõnastamine muuda

Kui üks suhtlejatest räägib sellest, mis teda rõõmustab, hirmutab, ärritab jne, mõistavad teised teda paremini ja kontakt suhtlemises osalejate vahel muutub sügavamaks.^[1]

Tundele nimetuse andmiseks on abiks tunnete teadvustamine ja eesti keele lai emotsioonisõvara.^[5]

Vaata ka muuda

Viited muuda

↑ ^1,0 ^1,1 ^1,2 ^1,3 McKay, M., Davis, M., Fanning, P. (2004). Suhtlemisoskused. Väike Vanker.{{raamatuviide}}: CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link)
↑ Gordon, T. (2004). Tõhus juht. Väike Vanker.
↑ ^3,0 ^3,1 ^3,2 ^3,3 ^3,4 Bolton, R. (2005). Igapäevaoskused. Väike Vanker.
↑ Gordon, T. (2008). Parent Effectiveness Training: The Proven Program for Raising Responsible Children.
↑ Vainik, E. (2002). Millest on tehtud eestlaste emotsioonisõnavara?. Keel ja Kirjandus, nr 8. Lk 537−553.{{raamatuviide}}: CS1 hooldus: koht sisaldab numbrit (link)

[:1-1] 1,0 ^1,1 ^1,2 ^1,3 McKay, M., Davis, M., Fanning, P. (2004). Suhtlemisoskused. Väike Vanker.{{raamatuviide}}: CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link)

[2] Gordon, T. (2004). Tõhus juht. Väike Vanker.

[:0-3] 3,0 ^3,1 ^3,2 ^3,3 ^3,4 Bolton, R. (2005). Igapäevaoskused. Väike Vanker.

[4] Gordon, T. (2008). Parent Effectiveness Training: The Proven Program for Raising Responsible Children.

[5] Vainik, E. (2002). Millest on tehtud eestlaste emotsioonisõnavara?. Keel ja Kirjandus, nr 8. Lk 537−553.{{raamatuviide}}: CS1 hooldus: koht sisaldab numbrit (link)

[1]

[2]

[3]

[4]

[5]