Kollivihk (ka põllupõrsas, tulupoiss) oli eesti lõikuskommetes esimene viljavihk.

Selle vihu lõikas taluperemees lõikuse alguses oma põllult, kuid võis ka olla esimene vihk mida rehte aheti, see tähendab tõsteti parsile kuivama. Oluline oli, et see vihk jääks söögilaua kohale.[1]

Jõulude ajal võeti viljavihk maha ning tema põhjal tehti järgmise aasta kohta mitmesuguseid ennustusi. Hiiumaal oli kombeks panna vihk jõuluõhtul söögilauale ning pakkuda talle õlut ja jõulutoite. See oli aluseks, et vili järgmisel aastal hästi kasvaks. Pärast jõulupühi pandi see tagasi partele ning säilitati järgmise olevipäevani, mil vihk lõige parematele loomadele söödeti.[1]

Vaata ka muuda

Viited muuda