Koknese vald (läti keeles Kokneses pagasts) on vald Lätis Aizkraukle piirkonnas. Vald piirneb sama piirkonna Bebri vallaga, Klintaine ja Aizkraukle vallaga, Daugava jõel Sece vallaga, samuti Ogre piirkonna Krape vallaga.

Koknese vald

läti Kokneses pagasts

Lipp
Vapp

Pindala: 170,8 km²
Elanikke: 985 (1.01.2023)[1] Muuda Vikiandmetes
Rahvastikutihedus: 5,8 in/km²
Keskus: Koknese
Valla maastik

Valla pindala on 171 km². 2011. aasta seisuga elas seal 3776 inimest. Nende seas oli 3410 lätlast, 210 venelast, 57 valgevenelast, 21 ukrainlast, 32 poolakat ja 30 leedulast.[2] Valla keskuseks on Koknese linn, mis aga valla koosseisu ei kuulu.

Vallas voolavatest jõgedest suurim on selle lõunapiiril voolav Daugava, teine suurem jõgi on selle lisajõgi Pērse jõgi.

Vald moodustati aastal 1866 haldusreformi käigus likvideeritud mõisavaldade asemele. Aastal 1920 läbi viidud agraarreformi eel kuulus seal Koknese mõisale koos Reiņi, Sofija, Meža ja Līdace karjamõisaga 3775 hektarit maad. Koknese kirikumõisale allus 27 majapidamist, Radalka mõisale kaheksa majapidamist, Pasta mõisale 33 majapidamist, Atradze mõisale ja selle Jeski karjamõisale 18 majapidamist, Bilstiņi ja Veidumuiža mõisale 64 majapidamist. Bilstiņi mõisa kasutas Läti Ülikool oma õppejõudude suvituspaigana.[3] Aastal 1935 oli Koknese valla pindala 160,7 km².[4]

Aastal 1945 moodustati vallas Bilstiņi, Koknese, Pērse ja Ratnicēni külanõukogu, vald likvideeriti aastal 1949. Aastal 1954 liideti Koknese külanõukoguga likvideeritav Bilstiņi külanõukogu. Aastal 1958 sai Koknese alevi staatuse ja külanõukogu liideti sellega kui Koknese maapiirkond. Aastal 1962 liideti sellega osa Ratnicēni külanõukogust. Aastal 1990 kaotas Koknese alevi staatuse ja nii sellest kui ka Koknese maapiirkonnast moodustati Koknese vald.[5] Aastatel 2009–2021 kuulus vald Koknese piirkonda. 1. juulil 2021 sai Koknese linnaõigused, ühtlasi eraldati selle maad vallast.

Kultuurimälestistest on riikliku kaitse all Koknese muinaslinnus, Koknese piiskopilinnus ja vanalinn, hiiepaik Pastmuiža Kuradikivi ning keeleteadlase Jānis Endzelīnsi elupaik.[6]

Looduskaitse all on Rītere kuiv jõesäng ja karstiala, Krieviņi tamm, Mežaki tammed, Kaplava tamm, Kalnozoli tamm, Jaunzemi tammed, Robi Väiketamm, Atradzīte Vahimees, Koknese park, lisaks veel kakskümmend neli nimetut põlispuud.[7]

Vallas on kakskümmend küla. Bormaņi on staatusega vidējciems ja seal oli 2020. aastal 153 elanikku. Kuus valla küla on staatusega skrajciems: Birznieki 9 elanikuga aastal 2015, Ķevieši, Rasas, Ratnicēni 52 elanikuga aastal 2015, Žagatas 52 elanikuga aastal 2015 ja Viskāļi 5 elanikuga aastal 2015. Kaksteist valla küla on staatusega mazciems: Atradze 26 elanikuga aastal 2015, Auliciems 60 elanikuga aastal 2015, Austrumi 66 elanikuga aastal 2015, Bilstiņi 39 elanikuga aastal 2016, Kalnakrogs 47 elanikuga aastal 2015, Kaplava 63 elanikuga aastal 2015, Lipši 58 elanikuga aastal 2015, Reiņi 75 elanikuga aastal 2015, Spriņģi 68 elanikuga aastal 2015, Upeslīči 26 elanikuga aastal 2016, Urgas 25 elanikuga aastal 2015 ja Ūsiņi 44 elanikuga aastal 2015. Ülejäänud valla elanikud elasid külade koosseisu mitte kuuluvates taludes.[8]

Viited muuda

  1. Iedzīvotāju skaits pēc tautības reģionos, pilsētās, novados, pagastos, apkaimēs un blīvi apdzīvotās teritorijās gada sākumā (pēc administratīvi teritoriālās reformas 2021. gadā) 2021 - 2022, vaadatud 2.10.2023.
  2. Ethnic composition of Latvia 2011
  3. Latviešu konversācijas vārdnīca. IX. sējums. Rīga : Anša Gulbja izdevniecība. 16957-16958. sleja.
  4. Latvijas pagasti. Enciklopēdija. Rīga : A/S Preses nams. 2001—2002. ISBN 9984-00-412-0.
  5. Okupētās Latvijas administratīvi teritoriālais iedalījums. Latvijas Valsts arhīvu ģenerāldirekcija. Rīga, 1997. ISBN 9984-9256-0-9
  6. Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija. Valsts aizsargājamo nekustamo kultūras pieminekļu saraksts
  7. Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā OZOLS
  8. Vietvārdu datubāze. Latvijas Ģeotelpiskās informācijas aģentūra.

Välislingid muuda