Ava peamenüü

Jānis Endzelīns (22. veebruar (vkj 10. veebruar) 1873 Kauguri v., Liivimaa1. juuli 1961 Koknese, Läti) oli läti keeleteadlane. Endzelīns oli tunnustatud balti keelte uurija ja ajaloolis-võrdleva keeleteaduse eriteadlane. Avaldanud põhjapanevaid uurimusi läti keele ajaloo, murrete, grammatika ja sõnavara alalt. Lõpetanud ja avaldanud K. Mīlenbahsi "Läti keele sõnaraamatu". Uurinud ka soome-ugri ja balti keelte suhteid.

Sisukord

ElukäikRedigeeri

Liivimaal sündinud Jānis Endzelīns oli taluniku poeg. Ta lõpetas 1892 Riia linnagümnaasiumi ning 1897 kandidaadikraadiga Tartu Ülikooli klassikalise filoloogia osakonna ja 1900 slaavi filoloogia osakonna. Jäeti Tartu Ülikooli juurde valmistuma professorikutseks, samal ajal oli Tartus H. Treffneri ja meesgümnaasiumi õpetaja. Sai 1903 eradotsendiks. Kaitses 1905 Tartu Ülikoolis magistriväitekirja "Латышские предлоги. Часть 1" (Tartu, 1905). Töötas Tartu Ülikoolis 1909 aastani, siis läks Harkovi Ülikooli võrdleva keeleteaduse ja sanskriti dotsendiks. Kaitses 1912 Peterburi Ülikoolis doktoriväitekirja "Славяно-балтийские этюды" (Harkiv, 1911), sai Harkivi Ülikooli korraliseks professoriks. 1920–50 Riias balti keelte ja võrdleva keeleteaduse professor.

1944–1950 juhatas Endzelīns Läti Riikliku Ülikooli läti keele kateedrit. 1946. aastal asutati Läti NSV Teaduste Akadeemia. Jānis Endzelīns nimetati akadeemia täisliikmeks. 1951. aastal avaldas Endzelīns "Latviešu valodas gramatika" ("Läti keele grammatika"), mis oli 1922. aastal Lätis ilmunud raamatu "Lettische Grammatik" («Läti grammatika») täiendustega tõlkeversioon. Selle töö eest määrati talle 1958. aastal Lenini preemia.

TunnustusedRedigeeri

Liikmesus teadusakadeemiatesRedigeeri

Liikmesus teadusseltsidesRedigeeri

AudoktorRedigeeri

VälislingidRedigeeri