Koit
See artikkel räägib atmosfäärinähtusest; teiste tähenduste kohta vaata Koit (täpsustus). |
Koit ehk koidik on hommikupoolne hämarik, mis eelneb päikesetõusule. Koit avaldub taeva heleduse ja värvuse muutumises.
Koidu kohta on eesti keeles kasutatud ka sõna "agu".[1]
Koidu ajal päike ei paista, aga täiesti pime enam ei ole. Päikesekiired hajuvad natuke Maa atmosfääris, mistõttu osa päikesekiirgusest jõuab vaatlejani juba siis, kui päikest veel näha ei ole.
Koidu ajal muutub taevas heledamaks, eriti seal, kust päike tõusma hakkab. Sellega võivad kaasneda mitmesugused optilised nähtused, eriti taeva muutumine punakaks või roosakaks (koidupuna). Samasugused optilised nähtused toimuvad päikeseloojangule järgneva eha ajal (ehapuna).
Kõige kiiremini toimub koit võrdpäevsuse ajal ning selle kestus sõltub aastaajast ja laiuskraadist.
Kõige lühemat aega kestab koit ekvaatoril, kus päike tõuseb silmapiiri suhtes täisnurga all. Kõige kauem kestab koit poolustel, kus päike tõuseb korra aastas, kevadisel pööripäeval, ja loojub samuti korra aastas, sügisesel pööripäeval. Poolusel kestab koit mitu nädalat.
Paljudes mütoloogiates on olemas eraldi koidujumal, tavaliselt naissoost, eraldi päikesejumalast, kes on tavaliselt meessoost. Näiteks vanakreeka mütoloogias on koidujumalanna Eos, vanarooma mütoloogias Aurora ja slaavi mütoloogias Zornitsa. Hinduismis on koidujumal Aruna meessoost.
Vaata ka
muudaViited
muuda- ↑ ÕS 1999
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Koit |