Kognitiivne mõjutus

Kognitiivne mõjutus on sihtriigi avaliku arvamuse ja sihtgruppide mõtlemise muutmine. Eesmärk on mõjutada siseriikliku avalikku poliitikat ning nõrgendada, õõnestada ja naeruvääristada sihtriigi asutusi. Kognitiivne mõjutus koosneb meetodite ja toimingute kogumist, mille eesmärk on suunata vastast end ise hävitama. KGB-s nimetati seda refleksiivse kontrolli meetodiks. Rünnaku alla sattunud isik teeb vabatahtlikult enesele kahjulikke otsuseid, mõistmata et teda on selleks väljastpoolt suunatud. Ühiskondliku koosmeele järjepidev lõhestamine, valeteabe või pooltõdede süsteemne levitamine ja riigisisese vaenu õhutamine sihtrühmade meelte ja tajude mõjutamiseks moodustavad kognitiivse mõjutamise meetodid. Mõjutustegevus pole tähendus- ja komberuumi kampaaniapõhine muutmine, vaid kestab aastakümneid.[1]

Kognitiivne mõjutus on suunatud ühiskonna killustamise ja kitsetahte nõrgestamisele. Vahenditeks on majanduslik sõltuvus, hirmutamine, lõhestamine, ajalooliste jutustustuste teisenemine jms. Näiteks Vene vägede koondus Ukraina piiride äärde, alates 2021. aastast on kognitiivne mõjutus.

KirjandusRedigeeri

  1. Kadri Paas (29. aprill 2021, lk 12-13). "HULLEM KUI COVID: Kreml peab salakavalat sõda meie kõigi peas ja südames". Õhtuleht. {{netiviide}}: kontrolli kuupäeva väärtust: |aeg= (juhend)