Kodijärve mõisa kalmistu

kalmistu Tartu maakonnas

Kodijärve mõisa kalmistu on kalmistu Kambja kihelkonnas Tartumaal, tänapäevase haldusjaotuse järgi Kodijärve külas Kambja vallas Tartu maakonnas.

Akermanide hauatähis.
Foto: Robert Treufeldt, 24. juuni 2015
Kalmistule viiv lehtpuuallee.
Foto: Robert Treufeldt, 24. juuni 2015

Ajalugu

muuda

Kalmistu rajasid millalgi pärast Kodijärve mõisa omandamist 1856. aastal tollased omanikud Akermanid. Kalmistule maetute üldarv pole teada, sinna on maetud ka Teises maailmasõjas langenud Punaarmee sõjamehi.[1]

Kirjeldus

muuda

Kalmistu jääb mõisa südamest linnulennult umbes 500 meetri kaugusele läände. See on praegu jäetud maha ja rüüstatud, kuid säilinud on hauatähiseid ja nende osasid.

Kalmistule maetuid

muuda
  • 1878 − Emilie Alexandra von Akerman (22. juuni (vkj) 1843 − 26. aprill (vkj 1878)
  • 1890 − Wilhelmine Adolphine von Akerman (sündinud Lehmann) (6. juuli (vkj) 1816 – 16. veebruar (vkj) 1890), eelmise ema
  • 1891 − Platon Isidor von Akerman (7. november (vkj) 1809 – 4. oktoober (vkj) 1891), eelmise abikaasa
  • 1896 − Udo Georg von Akerman (3. november (vkj) 1895 − 30. mai (vkj) 1896), eelmise pojapoeg
  • 1907 − Harald Arthur von Akerman (21. mai (vkj) 1882 − 15. detsember (vkj) 1907), eelmise vend
  • 1919 − Anna Marie (Anninka) von Akerman (25. märts (vkj) 1839 − 22. märts 1919), Platoni tütar
  • 1929 − Sophie (Sonny) Annette Marie Adele von Akerman (sündinud von Cossart) (16. jaanuar (vkj) 1857 − 24. november 1929), Platoni minia
  • 1935 − Antonie von Akerman (22. mai (vkj) 1842 − 10. juuli 1935), Platoni tütar

Vaata ka

muuda

Viited

muuda
  1. Sirge, Ketlin. Eesti mõisakalmistud. − Magistritöö Tartu Ülikooli usuteaduskonna võrdleva usuteaduse õppetoolis. Tartu: 2013, lk 71 [1].

Kirjandus

muuda
  • Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften. Neue Folge. Bd V. Hamburg: 2013.
  • Pae, Taavi. Eesti kalmistute kujunemine ja paiknemise seaduspärasused. − Magistritöö Tartu Ülikooli Geograafia Instituudis. Tartu: 2002.
  • Sirge, Ketlin. Eesti mõisakalmistud. − Magistritöö Tartu Ülikooli usuteaduskonna võrdleva usuteaduse õppetoolis. Tartu: 2013 [2].
  • Särg, Alo. Tartumaa mõisad ja mõisnikud. Tallinn: Argo, 2018. Lk 39.
  • Vana-Tartumaa baltisaksa mõisnike kalmistud. Tartu Postimees. 09.12.2008 [3].

Välislingid

muuda