Klokee (prantsuse sõnast cloqué[1] 'vill', 'villistuma') on topeltkangaste hulka kuuluv reljeefse pinnaga efektkangas[2], milles alus- ja pealiskangas on ühendatud mustrit pidi.

Antwerpeni moemuuseumi kogus asuv 1950.–1960. aastatel toodetud kangas, milles punased ja roosad triibud on klokee-efektiga

Klokee kudumisel kasutatakse kaht lõime ja kaht kude ning efekt saavutatakse erinevate omadustega materjalide abil: näiteks kasutatakse ühes lõngasüsteemis tiheda keeruga krepplõnga ja teises siledat sünteetilist lõnga, selline klokee on liigitatud ka kreppkangaste hulka; või saavutatakse efekt kokkutõmbuva ja mittekokkutõmbuva materjali kasutamisel ja kanga hilisemal töötlemisel veeauruga.

Omadused muuda

Klokee alumine kangas on siledatest niitidest, selle kohal moodustab krepplõngast kootud pealiskangas krepplõnga omaduste tõttu villi meenutavaid kummis kuplasid. Kangast kasutatakse selle efektse struktuuri tõttu õhtukleitide ja bleisrite õmblemiseks. Klokeed ei tohi triikida, aga kui see on siiski vajalik, triigitakse kangast vaid kerge kuumusega pahemalt poolt.

Kudumisviisi ja materjali järgi liigitatakse klokeekangad kolme rühma:

  • tõeline klokee on kootud kahest lõimest ja kahest koest, kusjuures üks koelõng on sile ja teine krepplõngast;
  • poolklokee, milles on ainult üks lõim, kuid kaks koelõnga (sile ja krepplõng);
  • klokee, milles on kudumisel kasutatud kokkutõmbuvat ja mittekokkutõmbuvat sünteetilist materjali, klokee-efekt saavutatakse valmiskootud kanga viimistlemisel.[3]

Vaata ka muuda

Viited muuda